Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saudi Araabia ei ole nii rikas, kui arvatakse

    Nafta puurkaev.Foto: Bloomberg

    Saudi Araabia ei ole nii rikas, kui arvatakse – riigil on suur eelarveauk ja kaitsekulutused tublisti kasvanud, vahendab CNN Money.

    Naftakuningriigi eelarvesse on tekkinud nafta hinnalanguse ja kaitsekulutuste järsu tõusu tõttu korralik auk. See sunnib valitsust minema oma reservide kallale ja on võimalik, et raha hakatakse laenama ka välisinvestoritelt, ütlevad analüütikud.
    Tohutu eelarvepuudujääk
    Saudi Araabia on sel aastal oma välisvaluutareservidest kulutanud juba 62 miljardit dollarit. Juulis laenas riik kohalikelt pankadelt 4 miljardit dollarit. Viimati anti riigivõlakirju välja 2007. aastal.
    Prognooside kohaselt ulatub Saudi Araabia eelarvepuudujääk 2015. aastal 20 protsendini SKP-st. Riigi jaoks, kes on näidanud pidevalt eelarveülejääki, on see number tohutu. Capital Economics prognoosib, et valitsuse tulud kukuvad 2015. aastal 82 miljardit dollarit – see on 8 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist. Rahvusvahelise Valuutafondi sõnul võib eelarvepuudujääk püsida kuni 2020. aastani.
    Nafta hind, mis on aastaga kukkunud 107 dollarilt 44 dollarini, on peamiseks süüdlaseks. Pool terve riigi SKP-st tuleb naftatuludest ja osakaal riigieelarves on naftatööstuse tulud veelgi suuremad – 80 protsenti.
    Riik saab vaid ennast süüdistada
    Saudi Araabia saab ainult ennast süüdistada. Agressiivne võitlus selleks, et OPEC säilitaks globaalsel naftaturul oma turuosa, on tekitanud suure ülepakkumise.
    Samal ajal kasvavad riigi kulutused – saudid on sekkunud Jeemeni sõtta ja osalenud ka õhurünnakutes Islamiriigi vastu. Kaitsekulutused kasvasid eelmisel aastal 17 protsenti ja SKP-st moodustab kaitseelarve nüüd juba 10 protsenti.
    „Me näeme järgnevatel kuudel suuremat rahalaenamist,“ ütles Saudi Araabia Rahandusagentuuri juhataja Fahad al-Mubarak.
    Riigi keskpank ei ole öelnud, palju on plaanis võlakirju emiteerida.
    Analüütikute sõnul võib Saudi Araabia emiteerida 2015. aastal iga kuu umbes 5 miljardi dollari väärtuses võlakirju. Osad neist müüdaks ka välisinvestoritele.
    Kui intressimäärad peaksid aga tõusma hakkama, siis läheb Saudi Araabia oma välisvaluuta reservide kallale. Reserve on riigil aga palju – 660 miljardit dollarit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Maksueksperdid: nii surevad Eestis teenusplatvormid ja tekib suurim „tööandja“
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Läänemets liialdas. Ukraina põgenikke aitasid piiril vabatahtlikud Vene vabatahtlik: saame ukrainlastele segamatult abi pakkuda
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Päikesepaneelide paigaldamine katusele
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.

Olulisemad lood

Euroopa Liit leppis kokku nafta hinna ülempiiris ja uutes sanktsioonides
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.