Saudi Araabia ei ole nii rikas, kui arvatakse

Naftakuningriigi eelarvesse on tekkinud nafta hinnalanguse ja kaitsekulutuste järsu tõusu tõttu korralik auk. See sunnib valitsust minema oma reservide kallale ja on võimalik, et raha hakatakse laenama ka välisinvestoritelt, ütlevad analüütikud.

Tohutu eelarvepuudujääk

Saudi Araabia on sel aastal oma välisvaluutareservidest kulutanud juba 62 miljardit dollarit. Juulis laenas riik kohalikelt pankadelt 4 miljardit dollarit. Viimati anti riigivõlakirju välja 2007. aastal.

Prognooside kohaselt ulatub Saudi Araabia eelarvepuudujääk 2015. aastal 20 protsendini SKP-st. Riigi jaoks, kes on näidanud pidevalt eelarveülejääki, on see number tohutu. Capital Economics prognoosib, et valitsuse tulud kukuvad 2015. aastal 82 miljardit dollarit – see on 8 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist. Rahvusvahelise Valuutafondi sõnul võib eelarvepuudujääk püsida kuni 2020. aastani.

Nafta hind, mis on aastaga kukkunud 107 dollarilt 44 dollarini, on peamiseks süüdlaseks. Pool terve riigi SKP-st tuleb naftatuludest ja osakaal riigieelarves on naftatööstuse tulud veelgi suuremad – 80 protsenti.

Riik saab vaid ennast süüdistada

Saudi Araabia saab ainult ennast süüdistada. Agressiivne võitlus selleks, et OPEC säilitaks globaalsel naftaturul oma turuosa, on tekitanud suure ülepakkumise.

Samal ajal kasvavad riigi kulutused – saudid on sekkunud Jeemeni sõtta ja osalenud ka õhurünnakutes Islamiriigi vastu. Kaitsekulutused kasvasid eelmisel aastal 17 protsenti ja SKP-st moodustab kaitseelarve nüüd juba 10 protsenti.

„Me näeme järgnevatel kuudel suuremat rahalaenamist,“ ütles Saudi Araabia Rahandusagentuuri juhataja Fahad al-Mubarak.

Riigi keskpank ei ole öelnud, palju on plaanis võlakirju emiteerida.

Analüütikute sõnul võib Saudi Araabia emiteerida 2015. aastal iga kuu umbes 5 miljardi dollari väärtuses võlakirju. Osad neist müüdaks ka välisinvestoritele.

Kui intressimäärad peaksid aga tõusma hakkama, siis läheb Saudi Araabia oma välisvaluuta reservide kallale. Reserve on riigil aga palju – 660 miljardit dollarit.