Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripinna alakindlustus on suur risk

    Ülemiste keskuse hiljutises üleujutuses sai kahjustada ka Rimi toidupoe kaup. Poekett plaanib kahju sisse nõuda Ülemiste keskuselt. Foto: Rimi Eesti

    Levinuim viga ärikindlustuse tegemisel on läbimõtlematus, mis võib ettevõttele tähendada tarbetuid lisakulutusi.

    Hiljaaegu Ülemiste keskuses toimunud uputus põhjustas pahandust paljudele kauplustele. Kuigi mitu poodi nentis vahetult pärast uputust, et suuremat kahju õnnestus vältida ning tänu töötajate kiirele tegutsemisele likvideeriti ka veelombid poe põrandatelt, tekib kahju enamasti saamata jäänud tulu tõttu.
    Äripäev uuris kolmelt kindlustusfirmalt, mis on tüüpilised kindlustusvead, mida ettevõtted oma äripindu kindlustades teevad.
    If Kindlustuse ettevõtte varakindlustuse tootejuht Risto Sondla rõhutas, et äripinda ei tasu kindlustada üksnes seetõttu, et pank seda nõuab. “Kindlustamisel kõige tüüpilisem viga on see, et valitakse kindlustuskaitse analüüsimata, mis kaitset ettevõte vajab,” lausus ta.
    ERGO Kindlustuse varakindlustuse riskijuht Raul Paloots nentis, et oluline faktor kindlustuslepingu sõlmimisel on määrata õige kindlustusväärtus, et ei tekiks alakindlustust. Tema sõnul kindlustatakse ehitisi enamasti taastamisväärtuses. “Taastamisväärtus on summa, millega on täielikult hävinenud ehitis võimalik uuesti üles ehitada. Kliendil on oluline aru saada, kas kindlustatakse turuväärtuses või taastamisväärtuses,” selgitas ta.
    Laiapõhjaline kindlustus on kasulikum
    Sondla lisas, et ettevõtte seisukohalt on kasulik sõlmida laiapõhjaline kindlustuskaitse. Kui kindlustusmakse on ettevõttele liiga suur, saab seda madalamaks, valides kõrgema omavastutuse. “Omavastutus on see osa kahjust, mis lahutatakse maha hüvitisest ja jääb kindlustusvõtja enda kanda. Madal omavastutus ja lai kindlustuskaitse tingib suhteliselt kõrge kindlustusmakse,” selgitas ta ja lisas, et kõrgem omavastutus tingib omakorda madalama makse ja klient ei pea iga väiksema kahju korral suhtlema kindlustusseltsiga.
    Nagu iga teise lepingu sõlmimisega, pani Paloots ettevõtjatele südamele, et kindlasti ei tohi sõlmida lepingut uisapäisa ning tarvis on aru saada kindlustuslepingu juurde käivatest tingimustest. “Pigem tuleb rohkem küsida, kas või läbi näidete,” soovitas ta.

    Rimi: plaanime läbi rääkidaKatrin Bats, Rimi Eesti Food ASi pressiesindaja

    Saime Ülemiste keskuse uputuse tõttu ligi 4000 euro suuruse kahju ning plaanime selle hüvitamiseks Ülemiste keskusega läbi rääkima hakata. Kuigi meil on endal kehtiv kindlustusleping, plaanime konkreetse kulu pärast pöörduda Ülemiste keskuse poole.

    Ülemiste keskuse veeavarii kahju meile ei saa veel täies ulatuses mõõta, kuna kõik arved pole ettevõtteni jõudnud. Praegu on veel teadmata summad erakorraliste koristustööde, elektritööde, rikutud reklaammaterjalide asendamise ja muu selletaolise eest. Teada on vaid mahakantud kauba kulu, mille väärtus jääb 4000 euro piiresse. Kokku tuleb lüüa veel ka saamata jäänud tulu ligilähedane suurus.

    Peamiselt said kannatada puu- ja köögiviljad, valmistoit ning osa tööstuskaupa. Toidukraami olime sunnitud ära viskama, sest laest allasadanud vesi lõhkus toidu kohal mõned valgustid, mis toidu annetamiseks kõlbmatuks muutis.

    Aastate jooksul on üsna hästi selgeks saanud, milline kindlustus meile vajalik on, seni oleme sellistel juhtumitel saanud oma koostööpartneritega kenasti kaubale ehk kulud on saanud enamasti kaetud.

    Mida saab kindlustada?
    Pole liialdus öelda, et ettevõte saab oma vara kindlustada absoluutselt kõige vastu. Kuigi kindlustusfirmad soovitavad valida kogukindlustuse, mis hõlmab ükskõik missuguse ­ootamatu ja ettenägematu sündmuse vastu kindlustamist, ei ole see ettevõtete seas kõige populaarsem. 
    Palootsa sõnul valivad ettevõtted sagedamini tule-, torustiku lekke, murdvargus-, tormi-, vandalismi- ja üleujutuskindlustuse. Viimasena on nimekirjas kogukindlustus. 
    Kindlustusfirmad pakuvad ettevõtetele erinevaid kindlustustooteid: vara-, ärikatkestus- ja vastutuskindlustus. Sondla selgitas, et varakindlustuse alt kaetakse äripinnale endale ja seal olevale varale tekkiv kahju. Kaupluse puhul näiteks siseviimistlus, inventar ja kaup. “Kuigi poe puhul on suurim vara seal olev kaup, võib näiteks veeavarii korral siseviimistluse taastamine samuti väga kulukaks minna,” selgitas ta. 
    Ärikatkestuse kindlustus annab täiendava kindlustuskaitse juhtudeks, kus omanik ei teeni käivet, aga tasuda tuleb siiski püsikulud, laenud, liisingud, palgad ja teenimata jääb ka planeeritud ärikasum, selgitas Sondla. 
    “Oletame, et ettevõtja peab juuksurisalongi, mis õnnetul kombel uputuse ohvriks langeb. Seetõttu ei saa ettevõtja teha tööd kaks nädalat ning saamata jääb arvestatav tulu,” tõi Paloots näiteks. Ta lisas, et sellisel juhul võetakse kahjuhüvitise määramisel arvesse nii kahjujuhtumile eelnenud perioodi majandusnäitajaid, käibe kasvu või kahanemise trendi kui ka ettevõtte tegevuse sesoonsust. 

    Ärikindlustuslepingud

    Varakindlustus tagab kaitse ettevõtte enda varale tekkinud kahjude puhul.

    Vastutuskindlustus hüvitab ettevõtte tegevusega tekkivad kulud teistele isikutele.

    Ärikatkestuse kindlustus annab lisakindlustuskaitse juhtudeks, kus omanik ei teeni käivet, aga püsikulud tuleb siiski tasuda.

    Kogukindlustus hõlmab endas kindlustamist igasuguse ootamatu ja ettenägematu sündmuse vastu.

    Kui kahju tekitatakse teistele
    Kui varakindlustusleping tagab kaitse ettevõtte enda varale tekkinud kahjude puhul, siis vastutuskindlustus hüvitab kahjud, mis on tekitatud ettevõtte tegevusega teistele isikutele, näiteks klientidele, naabritele, rendi pinda kasutades hoone omanikule, selgitas If Kindlustuse vastutuskindlustuse tootejuht Aune Pärn. 
    “Enda vara väärtus on ettevõtte omanikule teada, kuid teiste ettevõtete vara väärtust üldjuhul ei teata ning seega võivad vastutusega seotud kahjud olla oodatust suuremad ning väiksema ettevõtte puhul võib see tähendada ka ettevõtte tegevuse lõppu,” märkis ta.
    “Oletame, et toitlustusettevõte rendib kaubanduskeskuses pinda. Kokal läheb pannil rasv põlema, suurest ehmatusest unustab ta ohutusnõuded ning üritab tuld kustuta veega, mis tekitab aga veel ulatuslikuma tulekahju. Tulekahju tulemusena saab kannatada teiste rentnike vara ning ka kaubanduskeskuse hoone,” tõi ta näite. Küllaltki sagedased on Pärna sõnul ka veekahjud, kus mõni torustiku osa on purunenud ja tekitanud kahju nii hoone omaniku kui ka rentnike varale.
    Kindlustus utiliseerib kõlbmatu kauba
    Sageli juhtub, et kaup on muutunud õnnetuse tagajärjel kasutuskõlbmatuks ning sel juhul hüvitab kindlustusfirma kindlustuse olemasolu korral kahju ning utiliseerib kauba. 
    ERGO Kindlustuse varakahjude käsitleja Tuuli Kalbergi sõnul juhul, kui kaup on hävinud, kuulub see reeglina utiliseerimisele. Hävinud kauba utiliseerimise viisis ja utiliseerimist tõendatavates dokumentides lepitakse kokku kahjukäsitlusprotsessi käigus.
    PZU varakindlustuse tootejuht Marek Ratnik lisas, et vastavalt võlaõigusseadusele ei tohi kindlustusvõtja saada kahju hüvitamisel kasu ehk toote kaubandusliku välimuse puudumisel ei ole õigust kindlustusvõtjal saada hüvitist ja seejärel realiseerida ka kahjustatud toode.
    Kui kaup on kahjustunud, kuid näiteks alandatud hinnaga realiseerimiskõlblik, lepivad pooled sageli kokku, et kaup jääb selle omanikule. Kahjuhüvitiseks on Kalbergi sõnul sel juhul rahaline vahe kauba maksumuses. “Tavapäraselt hüvitab kindlustusandja kauba omahinnas. Kui näiteks klient saab kahjustada saanud kaupa müüa omahinnast poole soodsamalt, siis kindlustus hüvitab omahinnast teise poole,” selgitas ta.
    Kui kaup on täies mahus hüvitatud ja jäi mingil põhjusel kindlustusvõtjale ning hiljem selgub, et tal on siiski võimalus see realiseerida, saab Kalbergi sõnul seda teha kokkuleppel hüvitist maksnud kindlustusandjaga. “Sel juhul lepivad pooled kokku hüvitise tagastamises. Nõusolekuta kauba realiseerimine pole lubatud, sest kauba omanik on selle eest juba hüvitist saanud,” selgitas ta.
    Vastavalt kindlustustingimustele on kindlustusandjal õigus hüvitatud vara üle võtta. Seda õigust ei kasuta kindlustusandja aga alati ja otsus langetatakse Kalbergi sõnul juhtumipõhiselt. Tasub meeles pidada, et tingimused võivad ka seltsiti erineda.
    Baltika: oluline on maine
    ASi Baltika juhatuse liikme Kati Kusmini sõnul on ettevõtte kaup nii poes kui ka laos kindlustatud ning kahjustuse korral saab seda realiseerida seni, kuni brändi maine kahju ei saa.
    Kusmin lausus, et ettevõte on kindlustanud nii kaupluste sisustuse kui ka müügiks oleva kauba. Lisaks kaupluses asuvale kaubale on kindlustatud veel kesklaos ja veosel olev kaup.
    Tegevus kindlustatud ja kahjustatud kauba puhul sõltub sellest, kui suur on kahjustuse aste. Kui kaup on realiseerimiskõlbulik ja tarbimisväärtus olemas, siis on võimalik kaup Kusmini sõnul realiseerida allahindlusega. “Kaup tuleks suunata outlet-poodi ja märgistada vastavalt,” ütles ta. Kauba sellisel kujul müümisel kompenseerib kindlustus omahinna ja müügitulu vahe, kuid mitte saamata jääva müügitulu.
    Kui toote kahjustus on suur ja seda pole võimalik realiseerida, võtab kindlustaja kauba endale ja kompenseerib kogu kauba hinna. Ka varguse puhul kompenseerib kindlustaja kogu kauba hinna, juhul muidugi, kui varastatud kauba väärtus on suurem omavastutusest. “Sellisel juhul peaks kindlustusjuhtumi aluseks olema vastav politseitoimik, mitte kaup,” märkis Kusmin.
    Küsimusele, kas klient võib loota soodushinnaga kauba soetamisele, kui toode on kahjustada saanud, vastas Kusmin, et klient võib sellele loota juhul, kui kaubal on säilinud tarbimisväärtus ning rikutud kaup ei kahjusta brändi kuvandit. “Hind kujuneb eksperdihinnangu alusel ja sõltub kokkuvõttes nii kauba kahjustuse-eelsest väärtusest kui ka kahjustuse astmest. Tootel peab olema märgitus kahjustatud kauba kohta,” rõhutas ta.
    Kui kaup on suures ulatuses kahjustada saanud ja selle väärtus on madalam müügikuludest, siis seda Kusmini sõnul enam müüki ei panda.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.