„Elukindlustuse silmis olen laip“

Tartu. Tööpäeva hommik. Lumi tuiskab ja hanged teevad kõnniteel liikumise raskeks. Kuldar, pikka kasvu noormees, tõttab üle hangede bussipeatuse poole, ühes käes joonistusmapp ja teises sülearvuti. Ta hüppab hetk enne uste sulgumist bussi ja istub esimesele vabale istmele. Kostub kõva köha. Kuldar pühib kõrvalistuja poolt koos köhaga lennanud piisad kätelt ja riietelt ja vaatab etteheitvalt eluheidikust naabri poole. See ei tee teist nägugi, köhib edasi ja naudib sooja bussisõitu. Kuldar väljub järgmises peatuses.*

*Tegemist väljamõeldud kirjeldusega sellest, kui lihtne on tuberkuloosi nakatuda.

Kuldar õpib kunstiakadeemias, tal on suured ambitsioonid ja eesmärgid seoses alaga, mida ta armastab – graafiline disain. Korraga aga hakkab ta tundma pidevat väsimust, mis on kõikehaarav ega taha lahkuda. Esialgu arvab ta, et tegemist on viirusega, mis lõpuks kaob. Kui see aga ei kao, ajavad sõbrad ta arsti juurde.

Algab uus elu karmi diagnoosiga

Kopsuröntgenis pärast „kiiritusmasina“ all käimist pannase Kuldarile diagnoosiks kopsupõletik ja ta saadetakse kahenädalasele ravikuurile koju, menüüks kanged antibiootikumid. Unistustemaale Islandile plaanitud reis tuli määramatusse tulevikku edasi lükata. Kuid kodusest ravimisest Kuldaril parem ei hakka, hoopis halvem. Tagasi arsti juures suunatakse ta kopsukliinikusse uuringutele.

„Kui tädid tulid minu juurde juba maskidega, sain aru, et midagi on väga valesti,“ räägib Kuldar. Ta sai uue diagnoosi – tuberkuloos, ja sissekirjutuse Maarjamõisa haiglasse.

Kuna kopsukliinikusse satuvad tuberkuloosidiagnoosiga enamasti eluheidikud, siis ei suutnud arstid esiti Kuldari haigust uskuda. „Arstid rääkisid, et korra oli neil ka üks noor naine seal tuberkuloosiga olnud, kuid tema suri haiglas kahe nädalaga ära,“ räägib Kuldar.

Kuna Kuldari seisund oli tõsine, tuberkuloos juba välja arenenud, siis kaalutakse isegi ühe kopsu eemaldamist. „Õnneks ei läinud noa alla, pääsesin,“ naerab Kuldar ja köhatab. Tema hallid silmad on kergelt vidukil, jume kahvatu, kuid energia ja humoorikas ellusuhtumine teeb paljudele tervisest pakatavatele inimestele silmad ette.

Haiglasse, kus kõik kogu aeg maski kannavad, jäi ta neljaks kuuks, iga päev kolm süsti ja 14 tabletti. Et peale nelja kuud kodusele ravile saada, tuleb haiglas anda kolm puhast kopsuproovi. Ja pärast peab veel aasta otsa allkirja vastu tablette neelama.

Kui paljudele tundub, et tuberkuloos on justkui keskaja haigus, siis on Eestis tuberkuloosihaigeid päris palju. Sellest lihtsalt ei räägita. „Enamik haigeid on vanainimesed – minul lihtsalt ei vedanud,“ nendib Kuldar ja lisab, et oma tervist tasub jälgida ja keha kuulata. Kui ikka oled väsinud, siis tuleb endale aega võtta.

Tuberkuloos „kingib“ 100% töövõimetust

Kui sa oled põdenud kopsutuberkuloosi, määratakse sulle esimesel aastal automaatselt 100% töövõimetust, räägib Kuldar. Kolm aastat tagasi määras arst talle töövõimetuse määraks 60%. „Töövõimetus määratakse igal juhul, isegi kui kopsus oli ainult väike täpike,“ räägib Kuldar. Sellest väiksest täpist kopsupildil võib aga saada suur probleem, mis ei lase eluga edasi minna.

Kuldar tahtis koos oma tüdrukuga eluasemelaenu võtta ja kodu soetada. Ühes laenu ja kodukindlustusega soovitas Swedbank tal teha ka elukindlustuse. Ja siis selguski, et sellega on probleem. Elukindlustus, mida Kuldar võtta saab, on seotud töövõimetuse määraga – kuid kui sul on see määr üle 60%, siis muutub elu kindlustamine keeruliseks.

Ka Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask nendib, et pank on seadnud ühe piiranguna tingimuse, et elukindlustust taotlev isik ei tohi olla üle 60% töövõimet. „Kõikide teiste toodete puhul me ei lähtu elukindlustuse sõlmimisel töövõimetuse protsendist, aga tunneme huvi isiku terviseandmete vastu,“ selgitas Siilivask.

Kuldar on hämmingus. „Arvasin, et ehk tehakse mulle siis mingi karmim pakkumine, et maksan iga kuu suurema summa, nagu ekstreemsportlaste puhul,“ räägib Kuldar.

„Kindlasti ei saanud olla 60% ainsaks takistuseks laenukindlustuse sõlmimisel kodulaenu võtjale. Tegemist on arusaamatusega,“ ütleb Siilivask ja lisab, et lepingu sõlmimine ja selle hind sõltuvad haigusest. „Näitena toodud tuberkuloosi puhul saab elukindlustust tavaliselt sõlmida pärast paranemist,“ ütles ta.

Kuldarile soovitatigi minna uuesti arstlikku kontrolli, et äkki on töövõime veidi taastunud, kuid Kuldari sõnul see nii ei käi – tema kopsumaht ei saa kunagi endiseks.

Kindlustus on mõeldud tervetele

Kui Kuldarit vaadata, siis ei saa küll aru, et tal midagi viga on. Kuid kui ta peab kiiresti trepist üles minema, võtab see ta hingeldama. Nagu ka ahelsuitsetaja. Ja ta köhatab teistest sagedamini – nagu gripihooajal enamik inimesi. Õnneks on ta elukutseks ja ametiks loominguline tegevus, ta on kunstnik ja graafiline disainer, kes isegi kopsuhaiglas olles tegi tööd edasi tegi. Haiglast välja saades oli tal laual kaheksa tööpakkumist. „Võidu ma ei jookse, kuid elan üle. Ei mõtle sellele kõigele palju. Aga kindlustuse silmis olen suhteliselt laip,“ ohkab Kuldar.

Haigete kopsudega inimestele soovitatakse tavaliselt kolida kuskile pehmema ja soojema kliimaga piirkonda. Ka Kuldarile soovitasid arstid Vahemere-äärset kliimat kosumiseks. Kui küsida, et kui talle kümne aasta pärast helistada ja uurida, kuidas läheb, siis kus ta sel hetkel on, vastab Kuldar: “Ilmselt kuskil palmisaarel!“

Tõenäoliselt elab ta seal õnnelikult ja ilma elukindlustuseta…

Puruhaige ei lähegi elu kindlustama

Perearstide liidu juhi Anneli Talviku sõnul on ka tema ise kindlustusseltside palvel koostanud patsientide tervisehindamisi ning enamasti on tegemist tervete inimestega, kes elukindlustust soovivad.

„Mina ei hinda riski, mina olen arst ja hindan inimest arsti seisukohast. Pean küsima tema kaebuste ja varasemate haiguste kohta, teen läbivaatuse ja kinnitan allkirjaga nii oma leiud kui ka selle, et meil patsiendiga selline jutt oli. Inimene on andnud allkirja selle kohta, et arst võib tema andmeid kindlustusseltsiga jagada. See, kuidas riski hinnatakse, kas inimene saab kindlustuse või mitte, ja millise, otsustab kindlustusselts. Neil on seal vastavad tabelid riskide ja välistuste kohta.

Korra oli mul endal väike trauma ja siis uurisin ka neid tabeleid. Mulle tundus siis, et väikese kaaluga asjad on pandud ühte patta suure kaaluga asjadega. Tookord küsisin kindlustusseltsist ka selle kohta, aga mulle vastati, et see on rahvusvaheline süsteem ja võtke või jätke – ise teate.

Kindlustusseltsid on tavalised äriettevõtted, nende asi pole see, kas inimene saab kindlustuse või ei saa. Minu teada ei kindlustata Eestis inimesi HI-viirusega, kuigi nad elavad tänapäeval juba sama kaua kui mõne muu kroonilise haigusega inimesed.

Mul arstina on inimesest kahju, sest see konkreetne kopsuhaigus ei pruugi kunagi mitte midagi mõjutada, kuid kindlustusseltsil on sellest ükskõik – ta ei võta seda riski, sest äkki rakendub väga ebatõenäoline, aga ikkagi võimalik negatiivne stsenaarium ja haigus puhkeb uuesti. Või näiteks, kui on olnud südameinfarkt, siis on kindlustusmakse kohe kõrgem. Kui infarkt tabab samal ajal, kui elukindlustus jookseb, siis tuleb seltsi sellest teavitada ja kindlustusmakse jällegi tõuseb.

Minul pole olnud ühtegi patsienti, kes oleks puruhaigena tahtnud elu kindlustada. Pigem taotlevad elukindlustust ikka täiesti terved või väiksemate kõrvalekalletega inimesed.“

"Töövõimetus ei välista elukindlustust"

Marek Viik, ERGO elukindlustuse riskijuht:

"Elukindlustuslepingu sõlmimine on enamiku haiguste korral siiski võimalik. Mõne haiguse korral võib lepingu sõlmimine olla seotud ooteajaga, mõne puhul aga kõrgendatud maksega. Kui haigus on väga raske ja paranemislootust ei ole, siis sellises olukorras tõesti ükski kindlustusselts enam elu ei kindlusta.

Igal juhul tasub avatud kaartidega kindlustama tulla. See välistab olukorra, kus lepingu sõlmimisel ei ole esitatud tõeseid andmeid, näiteks haigust, mis mõjutab oluliselt eluiga, ning me ei saa hüvitist hiljem seetõttu välja maksta. Selline olukord ei ole kellelegi meeldiv.

Näiteks infarkti ja insulti põdenud kliendil on võimalus leping sõlmida aasta pärast diagnoosi saamist. Lisaks tuleb arvestada ilmselt ka standardmaksest kõrgema maksega. Sama on ka HI-viiruse kandjaga. HIVst ei parane, aga saades regulaarset ravi võib elada kaua, seega täiendava riskimaksega on ka lepingu sõlmimine võimalik."