Kinnisvarahooldus: tööd on, aga tööjõudu napib

Kinnisvarahaldajate ja hooldajate TOPis on esikohal Ermeesia OÜ (kaubamärk Tehnohaldus), mille käive küündis mullu üle 2,35 miljoni euro ning kasumiks kujunes ligi 254 000 eurot. Firma tegeleb ennekõike kinnisvara tehnosüsteemide halduse ja hooldusega. Näiteks on neist abi, kui ventilatsioon tõrgub või keskküttesüsteemi radiaator on südatalvel jääkülm.

Mis on edu taga? Juhatuse liige Ivo Kivirand sõnas tagasihoidlikult: „Konkurents surub tagant, peame pingutama ja eelmise aastaga võib tõesti rahule jääda.“ Ta nentis, et nende teenuste järele nõudlust on, ent nad ei taha vaid sellega piirduda.

„Ka tänavune aasta on meie jaoks põnev, aga keeruline.“ Majanduslikult kehvem? „Hoiame hinge kinni, praegu on veel vara öelda. Tegu on sellise valdkonnaga, kus ühel hetkel võib hästi minna, teisel halvasti,“ rääkis Kivirand.

Aga mille arvelt need alapakkujad ise säästavad? Kivirand kirjeldas, kuidas üritatakse viilida. Näiteks palgatakse soss-sepad, kes võivad olukorra sootuks hullemaks teha või tehakse tööd ülekäe. Näiteks paberite järgi võib olla hoones kõik korras, kuid tegelikult pole tuleohutus tagatud ega kontrollitud. „Targad kliendid oskavad valida ja on nõus maksma, aga alati on erinevaid ettevõtjaid,“ arvas Kivirand. Ta lisas, et ilmselt on ka sehkendajaid, kes üritavad maksude pealt kokku hoida, väites, et maksavad töötajatele vähem, kui tegelikult teevad.

Kes töö ära teeks?

Peamiselt kinnisvara hooldus- ja eripuhastustööde ehk maakeeli koristusega tegelevate HKP OÜ ja Arkaadia Puhastuse OÜ juhid aga kirjeldavad turuolukorda teisiti. TOPis teisele kohale tulnud HKP OÜ tegevjuht Mati Mäe sõnas, et konkurssidel suurt rabelemist pole. „Masu ajal kõigile tööd ei jagunud, nüüd on olukord teine. Riigihangetelgi on kandideerijaid vähem, sest suuremad tegijad on niisamagi hõivatud klientidega ega taha töömahtu juurde.“

TOPis kolmandale kohale platseerunud Arkaadia Puhastuse OÜ juht Annela Tiitson märkis, et neil on kasv jätkuv ja nad loodavad sama korralikku käivet ja kasumit kui mullu. Nemad polegi niivõrd leidnud tööd juurde uutel büroopindadel, vaid neid on palganud juba turul pikalt tegutsenud firmad. „Ilmselt on küsimus kvaliteedis,“ on Tiitson uhke.

Mäe ja Tiitson kinnitavad, et teenuste hinnad tõusevad. „Peamine põhjus on ilmselt ikkagi kvalifitseeritud tööjõu puudus. Praegu on Tallinnas tööd rohkem kui tegijaid. Ja seetõttu küsivad töötajad ka kõrgemat töötasu,“ märkis Mäe.

Koristajaameti puhul on palju räägitud miinimumpalga mõjust – tänavu kerkis alampalk 10 protsenti ehk 355 eurolt 390 euroni. Mäe kinnitusel aga teenivad paljud koristajad nii ehk naa alampalgast rohkem. „Kõik sõltub ka objektist ja sellest, mis kohustused on. Ja töö on ka tavaliselt hilisõhtul või varahommikul. Ma ei tea küll tööturul täpseid summasid, aga koristaja võib vabalt teenida rohkem kui selvehalli kassapidaja,“ sõnas ta.

Kuidas üldse töötajaid leiate? „Eks me otsime erinevatest tööotsingukanalitest. Tuttavatest on samuti abi,“ vastas Mäe.