Vitsur: pole ühtegi põhjust rõõmustada
LHV peaanalüütiku Heido Vitsuri sõnul on rahandusministeeriumi uue riigieelarve aluseks olev suvine majandusprognoos põhjendatult konservatiivne, sest maailmas pole ühtegi asja, mis paneks äriringkonnad rõõmustama ning ka sisetarbimine Eesti majandusele enam rohkem kiirendust anda ei suuda.
Kuigi rahandusministeerium peabki olema oma prognoosides Vitsuri selgitusel vähemalt ühe protsendikümnendiku võrra konservatiivsem, kui kõhutunne ütleks, sest riskid on nende kanda, pole praeguses majandusolukorras sellest hoolimata eriti millegi üle rõõmustada.
Tema sõnul on viimase viie aasta kesiseima majanduskasvu prognoosi – 1,7% tänavuse aasta lõpuks - peapõhjus see, et siseturg, mis on Eesti majanduskasvu tükk aega vedanud, rohkem kiirendust anda ei suuda.
„Hea kui see samal tasemelgi majandust edasi veab, mujalt maailmast pole praegu ka midagi võtta. Kui põgenikelaine ja sellega seotud probleemid veel juurde panna, võib asi veel tõsisemaks ja keerulisemaks minna, kui suvel arvati,“ ütles Vitsur.
Vitsur selgitas, et Eesti avatud majanduse puhul pole naljalt ühtegi kohta, kust saaks ise kasvu kiirendada.
„Meie tööstus, põllumajandus või metsandus sõltuvad kõik välisturgudest, siseturg on nagunii andnud nendele kõikidele harudele juba oma maksimumi. Kui oleks investeeringuid, mis nõuaksid sisemaist sisendit ehk annaksid palju tööd, kasutaks palju meie enda toodetud ehitusmaterjale, siis see oleks viis majanduse kiirendamiseks. Samas oleme teinud selliseid investeeringuid küllalt, need peavad olema ka ratsionaalsed ja ennast ära tasuvad investeeringud. See on vaid väga lühiajaline kasu, kui ehitame kusagile veel ühe Mäo ristmiku,“ sõnas ta.
Praegu saame loota vaid välisturgudele, kuid paraku pole seegi Vitsuri sõnul väga lootusrikas variant.
„Soome kasv on nulli ümber ja Rootsil keskeltläbi alla ühe protsendi, see on nii miniatuurne kasv, et see on peaaegu statistilise vea piirides. Selle juures on Eesti 1,7% keskmisest isegi kolm korda parem. Pätsi ajal oleks olnud lihtne majandust kasvatada – teeme ise ja endale. Nüüd aga toodame maailmale ja tarbime maailma toodangut,“ lausus Vitsur.
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,7 protsenti ja 2016. aastal 2,6 protsenti. Majanduskasvu vedaja on praegu tarbimine, kuid selle panus järgnevatel aastatel väheneb ning ekspordi panus suureneb.