Vitsur: pole ühtegi põhjust rõõmustada

Vitsur selgitas, et Eesti avatud majanduse puhul pole naljalt ühtegi kohta, kust saaks ise kasvu kiirendada.

„Meie tööstus, põllumajandus või metsandus sõltuvad kõik välisturgudest, siseturg on nagunii andnud nendele kõikidele harudele juba oma maksimumi. Kui oleks investeeringuid, mis nõuaksid sisemaist sisendit ehk annaksid palju tööd, kasutaks palju meie enda toodetud ehitusmaterjale, siis see oleks viis majanduse kiirendamiseks. Samas oleme teinud selliseid investeeringuid küllalt, need peavad olema ka ratsionaalsed ja ennast ära tasuvad investeeringud. See on vaid väga lühiajaline kasu, kui ehitame kusagile veel ühe Mäo ristmiku,“ sõnas ta.

Praegu saame loota vaid välisturgudele, kuid paraku pole seegi Vitsuri sõnul väga lootusrikas variant.

„Soome kasv on nulli ümber ja Rootsil keskeltläbi alla ühe protsendi, see on nii miniatuurne kasv, et see on peaaegu statistilise vea piirides. Selle juures on Eesti 1,7% keskmisest isegi kolm korda parem. Pätsi ajal oleks olnud lihtne majandust kasvatada – teeme ise ja endale. Nüüd aga toodame maailmale ja tarbime maailma toodangut,“ lausus Vitsur.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,7 protsenti ja 2016. aastal 2,6 protsenti. Majanduskasvu vedaja on praegu tarbimine, kuid selle panus järgnevatel aastatel väheneb ning ekspordi panus suureneb.