Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjaks saamise huvi on raugemas

    SEB: ettevõtjaks saamise huvi on raugemas.Foto: Raul Mee

    Eesti elanikest kavatseb 22 protsenti luua oma ettevõtte ning 20 protsenti on seda juba teinud, näitab SEB Panga Balti riikide uuring. Ettevõtlusest huvitujate osakaal on Eestis 44 protsenti, Leedus 43 ja Lätis 52 protsenti.

    Siiski on võrreldes 2013. aastal läbi viidud uuringuga huvi uute ettevõtete loomise vastu vähenenud Eestis 6, Lätis 15 ja Leedus 19 protsendipunkti võrra, selgus SEB uuringust.
    „Teistes Balti riikides on oma ettevõtte loomise soov suurem, kuid Eesti inimesed on aktiivsemalt oma plaane teoks teinud. Ettevõtlusaktiivsuse kasvus mängis rolli majanduskriis, kui tihti tulli olude sunnil luua oma firma. Praegune madal tööpuudus ja keskmise palga kasv tähendab, et palju potentsiaalsed ettevõtjad on palgatööga rahul,“ ütles SEB Panga jaepangandus- ja tehnoloogiavaldkonna juht ning juhatuse liige Eerika Vaikmäe-Koit.
    Oma firma asutamist takistavad Eesti vastajate arvates kõige rohkem algkapitali ja äriidee puudumine, ideede puudus ning keerulised seadused. Võrreldes 2013. aastaga tuntakse siiski vähem muret stardikapitali puudumise ning seaduste pärast ning oluliselt on vähenenud sõltuvus praegusest püsisissetulekust.
    Eestis on ettevõtte loomist kavandavatest vastajatest 47 protsenti naised.
    Eesti vastajatest peab 54 protsenti ettevõtte loomist lihtsaks, samas on Leedus see näitaja 44 ja Lätis 27 protsenti. Eestis antud hinnang on võrreldes 2013. aastaga tõusnud 9 protsendipunkti võrra.
    Ettevõtte loomisel otsib kõikjal Balti riikides enamus vastajaid infot internetist (Eestis 74 protsenti), kuid pooled eestlased peavad Balti naabritest olulisemaks nõupidamist sõprade ja sugulastega.
    Kui Lätis (61) ja Leedus (56 protsenti) peavad alustavad ettevõtted suurimaks probleemiks maksukoormust, siis Eestis see nii ei ole (14 protsenti). „Eestis peavad alustavad ettevõtted keeruliseks leida uusi turgude oma toodetele ja häiriva tegurina toodi välja ka klientide hilinenud maksed, samuti tõi ligi viiendik esile probleeme tööjõu leidmisega,“ märkis Vaikmäe-Koit.
    Uuringus osales 1759 osalejat vanuses 18-74 aastat, neist Eestis 586.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Soovime edu võitluses “aatemeestega”
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tesla kaalub tehase loomist Kanadasse
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Väike-Maarja suurim maja leidis ostja
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.