Sirje Rank • 9. november 2015
Jaga lugu:

Kreeka ootab uue abikava miljardeid

Möödunud nädalal protestisid kärbete vastu Kreeka tudengid.  Foto: EPA

Euroala rahandusministrid arutavad täna, kas Kreeka on tingimused täitnud, et kätte saada esimesed miljardid augustis kokku lepitud kolmandast abiprogrammist.

Neljapäeva hilisõhtul kiitis Kreeka parlament heaks rea reforme, mis muu hulgas vähendasid maksusoodustusi Kreeka talunikele ning kõrvaldasid tõkked Kreeka suurima sadama erastamiselt, kuid jätsid rea poliitiliselt raskemaid otsuseid veel lahtiseks.

Läinud nädalal Ateenat väisanud Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici avaldas siiski lootust, et erimeelsused saavad lahendatud. Siis saaksid rahandusministrid täna ära otsustada esimese kahe miljardi euro väljamaksmise (millele järgneks täiendavate tingimuste täitmisel veel üks miljard) kokku 86 miljardi euro suurusest abipaketist.

Peamised vaidlused jätkusid nädalavahetusel Kreeka pankade halbade laenude üle. Kreeka kreeditoride nõudmised maksetega hätta jäänud kodulaenuomanike majast välja tõstmiseks on karmimad, kui Kreeka valitsus on valmis nõusse jääma. Peaminister Alexis Tsipras kardab ühiskonna sidususe lagunemist ning tahab lahendust, mis vähemalt pooli kodulaenu omanikke hoobist säästaks, kirjutas nädalavahetusel Kreeka leht eKathimerini. Kreeditoride arvates vajaksid kaitset vaid kõige nõrgemad. Laenumaksetega on hädas sajad tuhanded kreeklased.

Raskelt läheb ka pensionisüsteemi reform.

Muudest veel vaidluse all teemadest otsis Kreeka valitsus kiiresti asendust eraharidusele algselt kavandatud 23% suurusele käibemaksu tõusule. Kuna sellele plaanile tekkis ühiskonnas väga suur vastuseis - paljud Kreeka lapsevanemad ei usalda koolihariduse kvaliteeti ja kasutavad eraõpetajaid, tuleb valitsusel auk eelarves (300-400 miljonit eurot) teisel moel kokku krookida.

Kreeka valitsuse ametnikud kinnitasid reedel, et kokkulepe on enne tänast rahandusministrite kohtumist võimalik. Kreeka kohalik meedia oli skeptilisem.

"(Abiprogrammi täitmise - toim.) esimese ülevaate edukal lõpetamisel oleks võimendusefekt, mis aitaks tekitada välisinvestorite huvi ja taastada äriusalduse," kirjutasid reedel kliendikirjas Alpha Banki analüütikud. "See on ühtlasi eeltingimus, et erasektor osaleks Kreeka pankade rekapitaliseerimisel."

Pangad vajavad värsket kapitali

Kreekal tuleb pangad jalgele saada veel enne aasta lõppu. Pangad said uue hoobi suve hakul, kui Kreeka vastasseis kreeditoridega vallandas pankadest massilise sularaha väljavõtu, mispeale tuli pangad ajutiselt sulgeda ja kehtestada piirangud kapitali liikumisele. Äsja selgus Euroopa Keskpanga läbi viidud hindamisest, et Kreeka neli suurimat panka vajavad musta stsenaariumi puhuks täiendavalt kapitali 14,4 miljardit eurot. Põhistsenaariumi järgi on vaja 4,4 miljardit, mis tahetakse saada erainvestoritelt. Ülejäänud 10 miljardit tuleks abiprogrammi vahenditest ehk maksumaksjatelt.

Alles siis, kui pangad on rekapitaliseeritud, saavad alata kõnelused Kreeka võlakoorma kergendamiseks, mis on peaminister Alexis Tsiprase prioriteet 2016. aastal.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker möönis läinud nädalal Frankfurdis panganduskonverentsil, et Kreeka võla probleem vajab lahendust, kuid võla nominaalsumma vähendamise võimalust ta ei näe. Kergendus saab tulla vaid sel moel, et pikenevad tagasimakse tähtajad või alanevad veelgi niigi madalad intressimäärad. Ilma võlakoorma vähendamiseta pole Rahvusvaheline Valuutafond nõus Kreeka kolmandas abiprogrammis osalema.

Kutse üldstreigile

Vintsutatud kreeklased jätkavad aga protestimist. Väiksemate väljaastumiste järel, mida on korraldanud Kreeka sadamatöölised, tudengid, farmatseudid ja talunikud, on riigi kaks suurimat ametiühingut kutsunud neljapäeval üles üleriigilisele streigile, kirjutas New York Times. Kreeka vasakradikaalse Syriza partei valitsusele, mis opositsioonis olles ise tihti streikidel osales, oleks see esimene suur rahva meelepaha väljendus.

Majandusolukorra paranemist paraku niipea ei paista. Läinud nädalal avaldas Euroopa Komisjon uue majandusprognoosi, mille järgi jätkub Kreeka majanduses langus nii sel kui ka tuleval aastal - vastavalt -1,4% ja -1,3%. Ligi neljandik tööealisest elanikkonnast on tööta veel ka 2017. aastal. Kreeka võlakoorem kerkib prognoosi järgi tuleval aastal tasemele, mis ulatub juba ligi 200%-le SKPst.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas