Mitu puud on mets?

Ümarpuidu müümisel on mitmel pool kokkuostjatel ja saeveskitel märgitud miinimumkoguseks just selline kaunilt ebamäärane mahuühik nagu autokoorem. See aga tähendab umbkaudu 30 puidutihumeetrit, kui teeolud ja metsaveomasin võimaldavad vedada 52tonnist koormat, ja 20 tihumeetrit juhul, kui vedajal pole lubatud üldkehtivat 40tonnist autorongi täismassi ületada. Alla selle mahu jäävate koguste puhul tuleb hakata otsima täiendavaid võimalusi oma metsamaterjalist lahtisaamiseks. Võimaluse korral tasub lähinaabritega koopereeruda – kui keegi ümbruskonnas samal ajal metsa üles töötab, saab ühest piirkonnast puiduvedusid korraldades ehk pisut optimeerida.

Väike mets ei nõua majandamiseks kava

Teise abinõuna saab läbi rääkida ka metsamaterjali ostjatega ning uurida juba enne raiumist, kas ja millal on mõnel ettevõttel planeeritud töid samas piirkonnas, ning sellest lähtuvalt oma metsas tööd ette võtta. Lõpuks jääb ka võimalus saatagi kokkuostupunkti poolik puidukoorem, sellisel juhul tuleb lihtsalt veo hind võrreldes müüdava puidu kogusega suurem.

Positiivse poole pealt on väikse metsasalu omaniku elu jälle sedapalju lihtsam, et väiksema kui viiehektarilise metsa puhul ei ole vajalik koostada metsamajanduskava. Kuigi, keelatud see ka ei ole ning kui on sellise väikse maa-alaga mingi pikemaajaline plaan, siis tasuks seda teha. Samuti ei ole vaja alla 20 tihumeetri jääva raiemahu puhul esitada metsateatist. Kui raieluba ja omandiõigust tõendavad dokumendid on korras, võib juba saega metsa poole minema hakata.

Inimesele, kes igapäevaselt metsandusega ei tegele, võivad ka eespool kirjeldatud hektarid ja autokoormad tunduda suurte kogustena ning subjektiivsest vaatenurgast võidakse metsaks pidada tõesti ka väiksemat maa-ala kui 0,1 hektarit. Sellist pisikest salu kohtab enamasti pigem õuealal või kuskil välja peal n-ö põllusaarena, kus seda nähakse pigem silmailuna kui saematerjali või tuluallikana. Tõsi see on, et paari üksikut kaunist puud raha pärast maha raiuda ei ole mõtet. Kui siiski on mingil põhjusel vaja sellist pisikest puudetukka harvendada, siis võib keerulisemates oludes, näiteks kusagil hoonete või elektriliinide läheduses, tavapärastest saemeheoskustest juba vähekski jääda ja tasub pöörduda pigem arboristi poole.

Puitu on pigem üle kui puudu

Ka arboristi töö tulemuseks on lõppkokkuvõttes mingi kogus puitu. Seda võib vaadata kui jäätmehunnikut, mille töö tegija peab likvideerima, kuid mitte ilmtingimata. ArborEst OÜ juhataja Heiki Hanso sõnul on võimalik seda materjali kasutada küttepuudeks või väärispuiduna käsitöömeistritele müügiks pakkuda. Üldiselt peaks sellega tegelema siiski puu omanik, kuna spetsiiflist laadi materjalile soovija leidmine võib olla ajamahukas ning arboristid eelistavad kulutada aega oma põhitegevusele.

Hansol on oma töös siiski säärase müügitegevusega tulnud kokku puutuda. “On olnud nii, et kohapeal on portatiivse saeraamiga puud kohe plankudeks lastud ja siis on juba saematerjal maha müüdud. Raadamisel on ka nii olnud, et saadakse näiteks ehituskrunti või tee-ehitust ette valmistades mingi kogus palki, mida tasub kokkuostjatele müüa, aga see ei ole enam väga arboristide teema, kui see just ei ole keerulises kohas,” ütles Hanso.