Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mitu puud on mets?

    Foto: Veiko Tõkman

    Kõige lihtsama vastuse sellele küsimusele annaks metsaseadus, mis toob välja täpse pindala, puude arvu ja tiheduse. Kuid tegelikult on asi mõnevõrra keerulisem, kirjutab novembri kuukiri Metsandus.

    Metsamaa on kantud kõlvikuna maakatastrisse

    Pindalaga vähemalt 0,1 hektarit

    Puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%

    Metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad

    Allikas: metsaseadus

    Eriti neil metsaomanikel, kel on soov oma metsast kas või ühekordset tulu saada, tasub veel mõningaid näitajaid teada. Sama oluline on ka arvestada nende metsa iseloomustavate numbritega, alates millest metsaomanikule kohustusi juurde tekib.
    Metsakinnistu müümisel on paraku müüdava tüki väiksus pigem probleemiks kui eeliseks. OÜ Lignator Mets metsaülema Magnus Karukäpa sõnul on nende ettevõte huvitatud kinnistutest, mille pindala on vähemalt 3–4 hektarit, ja puidutagavaraks võiks olla 500 tihumeetrit. Sellest väiksemate, ka alla hektari jäävate tükkide puhul soovitab Karukäpp teha müügipakkumise näiteks naaberkinnistu omanikule.
    Väikest kogust on raske müüa
    Ümarpuidu müümisel on mitmel pool kokkuostjatel ja saeveskitel märgitud miinimumkoguseks just selline kaunilt ebamäärane mahuühik nagu autokoorem. See aga tähendab umbkaudu 30 puidutihumeetrit, kui teeolud ja metsaveomasin võimaldavad vedada 52tonnist koormat, ja 20 tihumeetrit juhul, kui vedajal pole lubatud üldkehtivat 40tonnist autorongi täismassi ületada. Alla selle mahu jäävate koguste puhul tuleb hakata otsima täiendavaid võimalusi oma metsamaterjalist lahtisaamiseks. Võimaluse korral tasub lähinaabritega koopereeruda – kui keegi ümbruskonnas samal ajal metsa üles töötab, saab ühest piirkonnast puiduvedusid korraldades ehk pisut optimeerida.
    Väike mets ei nõua majandamiseks kava
    Teise abinõuna saab läbi rääkida ka metsamaterjali ostjatega ning uurida juba enne raiumist, kas ja millal on mõnel ettevõttel planeeritud töid samas piirkonnas, ning sellest lähtuvalt oma metsas tööd ette võtta. Lõpuks jääb ka võimalus saatagi kokkuostupunkti poolik puidukoorem, sellisel juhul tuleb lihtsalt veo hind võrreldes müüdava puidu kogusega suurem.
    Positiivse poole pealt on väikse metsasalu omaniku elu jälle sedapalju lihtsam, et väiksema kui viiehektarilise metsa puhul ei ole vajalik koostada metsamajanduskava. Kuigi, keelatud see ka ei ole ning kui on sellise väikse maa-alaga mingi pikemaajaline plaan, siis tasuks seda teha. Samuti ei ole vaja alla 20 tihumeetri jääva raiemahu puhul esitada metsateatist. Kui raieluba ja omandiõigust tõendavad dokumendid on korras, võib juba saega metsa poole minema hakata.
    Inimesele, kes igapäevaselt metsandusega ei tegele, võivad ka eespool kirjeldatud hektarid ja autokoormad tunduda suurte kogustena ning subjektiivsest vaatenurgast võidakse metsaks pidada tõesti ka väiksemat maa-ala kui 0,1 hektarit. Sellist pisikest salu kohtab enamasti pigem õuealal või kuskil välja peal n-ö põllusaarena, kus seda nähakse pigem silmailuna kui saematerjali või tuluallikana. Tõsi see on, et paari üksikut kaunist puud raha pärast maha raiuda ei ole mõtet. Kui siiski on mingil põhjusel vaja sellist pisikest puudetukka harvendada, siis võib keerulisemates oludes, näiteks kusagil hoonete või elektriliinide läheduses, tavapärastest saemeheoskustest juba vähekski jääda ja tasub pöörduda pigem arboristi poole.
    Puitu on pigem üle kui puudu
    Ka arboristi töö tulemuseks on lõppkokkuvõttes mingi kogus puitu. Seda võib vaadata kui jäätmehunnikut, mille töö tegija peab likvideerima, kuid mitte ilmtingimata. ArborEst OÜ juhataja Heiki Hanso sõnul on võimalik seda materjali kasutada küttepuudeks või väärispuiduna käsitöömeistritele müügiks pakkuda. Üldiselt peaks sellega tegelema siiski puu omanik, kuna spetsiiflist laadi materjalile soovija leidmine võib olla ajamahukas ning arboristid eelistavad kulutada aega oma põhitegevusele.
    Hansol on oma töös siiski säärase müügitegevusega tulnud kokku puutuda. “On olnud nii, et kohapeal on portatiivse saeraamiga puud kohe plankudeks lastud ja siis on juba saematerjal maha müüdud. Raadamisel on ka nii olnud, et saadakse näiteks ehituskrunti või tee-ehitust ette valmistades mingi kogus palki, mida tasub kokkuostjatele müüa, aga see ei ole enam väga arboristide teema, kui see just ei ole keerulises kohas,” ütles Hanso.
    Talle on pakutud ka, et saab saetavad puud omale, et sellega tasaarveldada, aga neil sellist vaheladu pole, kus puiduvaru hoida ja turustada. Kuigi mõned arboristid nii teevad ka. “Endal on ka kahju, kui väärispuid lihtsalt kütteks tehakse, aga Eestis on nii, et puitu on pigem üle kui puudu ja kuhugi kaugemale seda vedada ei tasu,” lisas ta.
    Vaeva nähes leiab üksikule puule ostja
    Sama meelt on ka Puupank OÜ juhatuse liige Valdur Tilk. Tema ettevõte varub ja müüb käsitöömeistritele vajalikku omamaist väärispuitu. Tilk nendib, et on palju puuliike, mida inimesed on harjunud haruldaseks pidama, kuid mida on piisavalt palju saada, nii et kuhugi kaugemale vedada pole mõtet. Siiski näeb ta mõningaid erandeid. “Ilusat saarepuud võtame vastu, samamoodi vanu jämedaid õunapuid, igasuguseid pahkasid,” loetles ta. Ühesõnaga – kui natukene aega kulutada ja vaeva näha, võib ka üksikule puunotile ostja leida. Siiski tasub pisem puudetukk pigem silmailuks hoida, kui sellest rikkaks saamist eeldada.
    17. novembril ilmuvast Metsanduse kuukirjast saab veel teada, mis vahe on konsulendil ja tunnistusega konsulendil ja millal on lootust taristutalumistasu tõusuks.
    Autor: Tanel Jaanimäe, kaasautor
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.