Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolmas kvartal tõi häid palgauudiseid

    Kolmas kvartal tõi häid palgauudiseidFoto: EPA

    Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis 1045 eurot, teatab statistikaamet. Mullu sama kvartaliga võrreldes tõusis see 6,9% ning tänavu teise kvartaliga võrreldes vähenes 3,4%.

    Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta III kvartaliga võrreldes 7,0%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 5,2% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti võrra.
    Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2014. aasta III kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk (7,5%). Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes seitsmeteistkümnendat kvartalit järjest.
    Keskmine brutokuupalk tõusis III kvartalis pea kõigil tegevusaladel, v.a haldus- ja abitegevustes (langus 0,3%). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes majutuse ja toitlustuse tegevusalal (16,8%), samuti kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (12,1%) ning kinnisvaraalases tegevuses (10,9%).
    Keskmine brutokuupalk oli juulis 1051 eurot, augustis 1023 eurot ja septembris 1063 eurot.
    Töötajatele väljamakstav tasu ehk keskmine netokuupalk oli 2015. aasta III kvartalis 842 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk (8,4%). Keskmise netokuupalga kasvu mõjutasid maksumäärade muudatused aasta alguses.
    Keskmine brutotunnipalk oli tänavu III kvartalis 6,28 eurot ja see tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 6,6%. Keskmine brutotunnipalk tõusis kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk kinnisvaraalases tegevuses (14,9%) ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal (14,6%).
    Palgastatistika uuringu alusel oli tänavu III kvartalis töötajate arv 2,4% väiksem kui 2014. aasta III kvartalis. Palgatöötajate arv suurenes viiel tegevusalal. Kõige enam lisandus töötajaid keskmisest kõrgema brutokuupalgaga tegevusaladele – info ja side tegevusalale (11%) ning finants- ja kindlustustegevusse (10%).
    Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu III kvartalis 1408 eurot ja tunnis 9,97 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta III kvartaliga tõusnud vastavalt 6,7% ja 6,8%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele kuus oli kõige suurem majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning tunnis kinnisvaraalases tegevuses (vastavalt 16,1% ja 16,3%).
    Metoodika
    Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast.
    2015. aastal on valimis 12 074 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.
    Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.
    Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest.
    Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
    Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti.
    Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Bigbanki võlakirjade alumine piir märgiti kolm korda üle
Huvi Bigbanki võlakirjade vastu ületas pakkumise alumist piiri, kuid jäi veidi tagasihoidlikumaks, kui mullu.
Huvi Bigbanki võlakirjade vastu ületas pakkumise alumist piiri, kuid jäi veidi tagasihoidlikumaks, kui mullu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Majandusekspert tõestas: me ei olegi majanduskriisis
Me ei ole hetkel kriisis, kinnitas Eesti Panga majandusprognoosi osakonna juhataja Rasmus Kattai Äripäeva kinnisvarakonverentsil statistilisi andmeid kõrvutades.
Me ei ole hetkel kriisis, kinnitas Eesti Panga majandusprognoosi osakonna juhataja Rasmus Kattai Äripäeva kinnisvarakonverentsil statistilisi andmeid kõrvutades.
Raadiohitid: Martin Villig tööjõukriisist ja salakiri, mis lõi jalust Martin Helme
Nädala kuulatuimate saadete hulka jõudis suur intervjuu Eduka Eesti konkursi võitnud Bolti kaasasutaja Marin Villiguga. Aga tähelepanu püüdsid ka Äripäeva ajakirjanike saated, kus võeti luubi alla Martin Helme, kes kaotas kontrolli, kui paljastus EKRE sisekiri.
Nädala kuulatuimate saadete hulka jõudis suur intervjuu Eduka Eesti konkursi võitnud Bolti kaasasutaja Marin Villiguga. Aga tähelepanu püüdsid ka Äripäeva ajakirjanike saated, kus võeti luubi alla Martin Helme, kes kaotas kontrolli, kui paljastus EKRE sisekiri.