Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Probleemid lahendatakse aina enam juba enne tekkimist

    PKF Estonia juhi Rein Ruusalu sõnul viib ainult odava hinna järgi valimine teenuse kvaliteedi alla.Foto: Raul Mee

    Ärikonsultatsioonifirmad naudivad jätkuvalt väikest kasvu, kuna vajadust nõustamise järele võetakse ettevõtete poolt aina tõsisemalt.

    OÜ Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo käive liigub ettevõtte partneri ja vandeadvokaadi Armand Reinmaa sõnul sel aastal tõusvas joones. “Sellele on kaasa aidanud töötajate vahetumine ja väike laienemine,” märkis Reinmaa.
    Samuti on kasvanud uute klientide arv ja töö maht. “Uute klientide leidmiseks me eraldi tutvustusprogramme ei korralda. Uued kliendid jõuavad meieni peamiselt olemasolevate klientide soovitustel, mida antakse tehtud hea töö eest,” lausus Reinmaa.
    Reinmaa sõnul on ettevõtte klientide hulgas rohkem väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Märkimisväärne osa on ka eraisikutel. “Kui rääkida kohtuasjade lahendite tulemustest, siis võib tõdeda, et valdav osa lahenditest on klientide jaoks positiivsed,” märkis Reinmaa, kelle sõnul on teinekord ka lootusetust situatsioonist kompromissini jõudmine kliendi jaoks tegelikult asja lahenduseks.
    Nõu küsitakse juba ennetavalt
    Positiivne on Reinmaa sõnul see, et ettevõtted pöörduvad õigusabi saamiseks nende poole aina rohkem enne seda, kui reaalsed probleemid on jõudnud tekkida. “Et küsida nõu või lasta lepingud üle vaadata,” märkis ta. “Meie arvamuse kohaselt on see tõusev trend ning näitab ettevõtjate õigusteadlikkust.”
    Kui klient on oma teadmiste kohaselt sõlminud lepinguid ja asjad on jõudnud kohtusse, on tavaliselt õigusabikulud ettevõtte jaoks suuremad, võrreldes sellega, kui oleks juba enne lepingu sõlmimist nõu küsitud, märkis Reinmaa, kelle soovitus on lasta leping enne sõlmimist üle vaadata, mitte tegeleda hiljem perspektiivitu kohtuvaidlusega. “Hilisem aukude lappimine on selgelt kulukam, soovitan lasta leping üle vaadata, sest seal võib tavainimesele näiliselt selge punkt olla juristide poolt mitmel viisil tõlgendatav,” rõhutas ta.
    Õigusteadlikkus kasvab
    Reinmaa sõnul võib suures plaanis öelda, et büroo käibest igapäevase õigusteeninduse ja konsultatsiooni ning teiselt poolt kohtuvaidluste osakaal on enam-vähem pooleks. “Meie büroo tööspetsiifikat vaadates tõuseb ettevõtjate õigusteadlikkus iga aastaga – kolm-neli aastat tagasi oli kohtuvaidluste osa suurem kui praegu,” märkis ta.
    Majandusbuumi ajal sai klientide poolt tehtud nii mõnigi otsus, mille kohtuvaidlused veel praegugi kestavad, tunnistas Reinmaa. “Siis tehti tehinguid justkui eufoorias ning otsuseid langetati kellegagi konsulteerimata.”

    Selle aasta tulemused optimistlikust prognoosist kehvemad

    Ragnar Everest, OÜ 1Office Grupp tegevjuht

    Meie selle aasta majandustulemused on optimistlikest prognoosidest üheksa kuu põhjal pisut maas. Põhjust rahuloleks annab sügisel alanud märgatav käibekasv kõigis tütarettevõtetes.

    Järgmise aasta eelarvet planeerides ei näinud me makrotasandil ette keskkonna olulist muutust. Soome majanduse madalseisu lõppemine võiks avaldada positiivset mõju tütarettevõtte tulemustele, kuid see ei ole eelarve tegemisel määrav komponent. Meie praeguse turuosa suuruse juures Rootsis, Soomes ja Suurbritannias on olulisem ettevõtte sisemise konkurentsivõime tõstmine ning mõjud eelarvele tulenevad planeeritud tegevustest.

    Viimase aasta arengus on grupi jaoks olnud kõige olulisemad sündmused Londonis tütarettevõtte avamine eelmisel sügisel, grupiülese müügiosakonna teke ja e-kommertsplatvormi väljatöötamine, mis uuel aastal avalikuks läheb. Oleme eelseisval aastal orienteeritud suurema kliendimahu teenindamisele parema tehnoloogilise lahendusega.

    Ettevõtte tegevust järgmisel aastal mõjutavatest sündmustest-trendidest võib märkida, et Eestile on langenud osaks positiivne meedia ja ettevõtjate tähelepanu seoses e-residentsuse projektiga. Ootame sellelt veelgi suuremat positiivset mõju Eestis äri alustavate välismaalaste arvule.

    Planeeritud seadusemuudatused võimaldavad muuta Eesti ärikeskkonna unikaalselt avatuks välisettevõtja jaoks. Sellega eristuks Eesti väga paljudest ELi riikidest, kus välismaalane ei saa isegi pangakontot avada.

    Läti positiivsed maksumuudatused on pannud meid kaaluma Riias kontori avamist järgmisel aastal. Välisettevõtjate arv turul on meie ärimudeli oluline komponent ja väikeriikide puhul ei saa maksusüsteemi olulisust alahinnata.

    Teenusettevõtja on nii hea, kui head on reaalselt teenust osutavad töötajad. Oleme sellel aastal seetõttu rõhku pannud parimate inimeste värbamisele ning koolitamisele. 

    Suurtega suudetakse rinda pista
    Reinmaa ei pea suuremaid büroosid otseselt oma konkurentideks. “Muidugi konkureerivad sama valdkonna ettevõtted teatud mõttes üksteisega, aga kui olen vaadanud näiteks büroode käivet ühe advokaadi kohta, siis meie bürool suuremate büroodega võrreldes olulist erinevust ei esine. Seetõttu jagub kliente nii suurematele kui ka väiksematele büroodele,” rääkis ta.
    Ta ei nõustu ka arvamusega, justkui suurematel büroodel oleks lihtsam hakkama saada kui väikestel. “Joonistuvad välja kindlad valdkonnad, milles suurematel büroodel on eeliseid ja millistes küsimustes on vajadus nendega koostööd teha, sealhulgas kaasates teinekord suurema büroo kolleege asja lahendamisse või suunates klienti nende juurde. Samas neid situatsioone ja valdkondi on vähe,” selgitas ta.
    OÜ PKF Estonia juhi Rein Ruusalu sõnul võib ettevõte selle aasta tulemustega rahul olla. “Tulemus ei ole paha,” märkis Ruusalu, kelle sõnul auditi sektoris, milles valdavalt tegutsetakse, on tegevus olnud viimastel aastatel stabiilne – suuri kõikumisi pole olnud.
    Ruusalu tunnistas, et tulevikku on samas suhteliselt keerukas prognoosida. “Kuna auditi piirmäärasid tõstetakse, siis eelkõige väiksematel firmadel võib seetõttu järgmisel aastal käive väheneda. See puudutab 2016.–2017. aastat,” lausus ta.
    Kliente on Ruusalu sõnul ettevõttele juurde tulnud. “Kuid mõned on ka ära läinud, see on loomulik liikumine. Klientide tuleku-mineku saldo on meil positiivne,” lausus ta.Kliente saadakse juurde mitmel viisil. “Küsitakse pakkumisi,” tõi Ruusalu näiteks. Suure tähtsusega on ka soovitused, mis kliente juurde toovad.
    Riigisektor otsib odavaimat
    Pakkumisi küsides oodatakse ja valitakse Ruusalu sõnul enamasti head hinda. “Selline ootus on paraku aina kasvamas,” lausus Ruusalu, kelle sõnul odavaima hinna meetod on oluline just riigisektoris – omavalitsused, riigi poolt asutatud sihtasutused ja teised avaliku sektori üksused lähtuvad enamasti ainult hinnast. “Aga eks teenusepakkujal on alati õigus tööst keelduda, kui hind on liiga madal,” märkis ta.
    Ruusalu rõhutas, et eluterve konkurents on teretulnud, aga kui ainus tingimus on odav hind, siis see teenuse kvaliteedile positiivselt mõjuda ei saa – see mõjutab ka teenuse keskmist hinda, seda alla viies.
    Seadusandlust puudutavast aspektist tekitab Ruusalu sõnul enim küsimusi pakendiaruanne. “Miks tuleb piltlikult öeldes panna finantsaudiitor prügi ja pakendeid kaaluma?” küsis ta. “Ettevõtted peavad teenust ostma ja vastavat kontrollimise töövõttu saab teha ainult vandeaudiitor, aga minu arust ei peaks me selliste asjadega tegelema,” lausus ta.
    Ta lisas, et plaanitava seadusemuudatusega tõusevad tulevikus auditeerimist vajavate ettevõtete mahud  ja enam ei pea seda tegema ka auditi põhjalikkusega. “Pikemas perspektiivis peaks Keskkonnaministeerium pakendivaldkonnaga ikka ise hakkama saama. Finantsaudiitorite kasutamine selleks otstarbeks teeb vastava teenuse ebamõistlikult kalliks.”
    Rahavajaja ja investor viiakse kokku
    Finantsnõustamist pakkuva OÜ Zenith Capital Management tegevjuhi Kristel Meose sõnul on nende multi-family office’il täitumas  viies tegutsemise aasta. “Tegevusplatvorm varakate eraisikute nõustamiseks on loodud ja selle pinnalt suudame finantsküsimustes olla nõuandjaks neile, kellel on tekkinud ettevõtlusest kapitali investeerimaks kas finantsvarasse, kinnisvarasse või ka uuesti ettevõtlusesse,” kirjeldas Meos.Teistpidi aidatakse ettevõtjatel leida lahendusi kapitali kaasamiseks erinevates formaatides, toetades ka rahvusvahelistele turgudele minejaid selleks ettevalmistusel. “Meie eelis on erinevate valdkondade katmine,” märkis Meos. “Kui näiteks ettevõtete ostude-müükide nõustamine pole jõudnud käesoleval aastal suurtehinguteni, siis kinnisvaratehingud madalate intresside ja volatiilsete aktsiaturgude keskkonnas on olnud tulemuslikumad,” märkis ta.
    Omamoodi sündmuseks on tema sõnul, et ollakse suudetud laiendada valdkondi, mida kliendi vajadustest lähtuvalt katta suudetakse. “Ja selleni oleme jõudnud läbi usalduse,” märkis ta.
    Vaikselt hakkavad tulema ka tulemused
    “Kui algselt olid ettevõttel eelkõige tegevused, siis nüüd hakkavad pisitasa tegevustega kaasa tulema ka tulemused,” märkis Meos, kommenteerides selle aasta majandustulemusi. “Selle aasta tulemuste osas oleme suhteliselt aasta alguses seatud sihtide raamides.”
    Ettevõtte kliendibaas on rahvusvaheline, mistõttu lisaks Eesti majanduskeskkonnale arvestatakse ka klientide koduriikide – eelkõige Venemaa – hetkeseisu ja sealsete ettevõtjate vajadusi. “Investeerimiskeskkonnana analüüsime meie lähiriikide, eelkõige Skandinaavia seise, sest investeerides Baltikumi on investoritel kaalul samal ajal ka muude lähiriikide alternatiivid,” selgitas Meos.
    Tegevust mõjutab ka geopoliitika ja ülejäänud maailma majanduskasv. “Ühtepidi oleme Euroopa osaks, teistpidi oleme ääreala,” märkis Meos.“Sõltuvalt kust poolt ja mis ajahetkel vaadata, tulevad ka hinnangud. Kui varasemalt loeti meil Eestis Venemaa, sealne kapital ja isikud pigem teise majandus- ja kultuuriruumi kuuluvaks, siis käesoleval aastal vaatamata sanktsioonidele võib täheldada muutust ja isegi teatavat lähenemist,” kirjeldas ta.
    Tegevust on Meose sõnul mõjutanud ka nn null-intressimäärade keskkond – otsitakse alternatiive passiivselt seisvale rahale ja madal intresside keskkond on olnud positiivseks toeks ka mõistlikele laenuvõtjatele.
    Meose sõnul on neil meeskonnas teotahtega professionaalsed inimesed. “Oleme panustanud ka ühiskondlikult, sealhulgas  propageerides Eestit väljaspool ja viies kokku siinseid finantsilist toetust vajavaid isikuid, sealhulgas suusasportlasi ja maletajaid, isikutega, kellele toetamine on jõukohane ja emotsionaalselt huvitav.”
    Ärikonsultatsioonifirmade TOP ilmub 30. novembri Juhtimise kuukirjas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Saksamaa raalib, milliste firmade gaasitarbimist talvel kärpida "See on raske, nagu istuks Alpid mu õlgadel"
Saksamaa peab gaasikasutust praegu viiendiku võrra kokku hoidma, et vältida sundkärpeid talvel, vahendab kohaliku regulaatori hoiatust Financial Times. Saksamaa ärid ja majapidamised panevad end valmis põlvkonna suurimaks energiakriisiks.
Saksamaa peab gaasikasutust praegu viiendiku võrra kokku hoidma, et vältida sundkärpeid talvel, vahendab kohaliku regulaatori hoiatust Financial Times. Saksamaa ärid ja majapidamised panevad end valmis põlvkonna suurimaks energiakriisiks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.