Kadri Põlendik • 1. detsember 2015
Jaga lugu:

Raha seisab - investorite kannatus pingul

KredExi juht Lehar Kütt tunnistab, et läbirääkimised Euroopa Investeerimisfondiga on osutunud oodatust keerulisemaks.  Foto: Andras Kralla

Investorid on kaks aastat oodanud fondi, mis peaks aitama alustavatel ettevõtetel lihtsamini raha kaasata, kuid mida ei ole siiamaani loodud. Majandusministeeriumi teatel ei ole keegi lubanud, et see kiiremini valmib.

„Sisuliselt on kaks aastat vähemalt see teema niimoodi laual olnud, et ühelt poolt justkui ühtegi probleemi selle lansseerimiseks ei ole, aga ikkagi mitte midagi ei juhtu,“ selgitas äriingleid koondava organisatsiooni EstBAN tegevjuht Heidi Kakko. „Meie arusaamatus ongi tingitud sellest, et ei räägita, milles on probleem, ja siis kõik ootavadki ega tea, milles on asi ja kuidas saab olla võimalik, et rahandusministeeriumil pärast 2,5aastast ettevalmistust on veel midagi öelda või arvata asja kohta.“

Kindlasti ei saa öelda, et protsess seisaks Mikk Vainik, majandusministeeriumi majandusarenguosakonna ekspert

Kaks aastat on möödas idee algusest, kuid kindlasti mitte lubadusest, et fondifond luuakse nüüd ja kohe.

Läbirääkimised Eesti varajase faasi fondifondi loomiseks EIFiga (Euroopa Investeerimisfondiga) algasid 2014, põhimõtteline otsus sündis pärast mõningat veenmist 2014. aasta lõpus. Ehkki võinuksime juba siis lepingut sisuliselt läbi rääkima asuda, soovisime saada EIFi kaasinvestoriks. Tänaseks on EIF selle ettepanekuga nõustunud ning investeerib Eesti fondifondi 12 miljonit eurot, mis võetakse n-ö Junckeri plaani vahenditest. Paraku võttis Junckeri plaani valmimine omajagu aega, kuid kindlasti oli õige otsus oodata täiendavat investorit, see on lisapanus Eesti majandusse.

Alates 2015. aasta maist on toimunud lepingu tingimuste läbirääkimised. Niisiis ei saa kindlasti öelda, et protsess seisaks. Praegu analüüsime EIFi viimast pakkumist ning loodame detsembris või hiljemalt jaanuaris jõuda lepingu allkirjastamiseni. Sealt edasi on fondijuhtide konkursini ligikaudu kolm kuud.

Jutt käib KredExi alla plaanitavast fondifondist, kuhu panustatakse Euroopa Liidu raha 60 miljonit eurot, et hakata seda koostöös erasektoriga jagama alustavatele ettevõtetele kolme allfondi kaudu. Kava kohaselt on plaanis luua kasvufond, riskikapitalifond ja äriinglite kaasinvesteerimisfond. Kaks viimast puudutavad paljuski ka kohalikke idufirmasid, kellel oleks fondide kaudu lihtsam äsja alustatud ettevõttele investeeringut saada.

Kakko selgitas, et lubatud on erinevaid tähtaegu, millal fondifond tõesti käima läheb, kuid siiani ei ole ükski neist paika pidanud. Tema sõnul ei ole segaduses üksnes ingelinvestorid, vaid ka teised turuosalised, kes tahaksid plaanitava fondifondi allfonde juhtima hakata ning sealtkaudu kohalikele ettevõtetele raha jagada.

Esimene teade riigi plaanist hakata riskantsetesse äriideedesse panustama tuli 2013. aasta augustis, kui Äripäev kirjutas, et KredEx loob riikliku riskikapitali fondifondi, mis toob koos erainvestorite panusega rahastust otsivate alustavatele äriideedele kuni 80 miljonit eurot. 60 miljonit pidi tulema Euroopa Liidu 2014–2020 eelarveperioodi struktuurirahast, millele lisandub erainvestorite panus.

KredExi juhi Lehar Küti sõnul on kahetsusväärne, et info ei ole turuosaliste vahel piisavalt liikunud, eriti kuna fondifondi loomisel on kõigi osapooltega räägitud. Samas tunnistas ta, et KredEx on informeerimisel vigu teinud. „Kuna teemast on juba nii palju räägitud ja praegu konkreetset tähtaega ei saa öelda, millal leping võiks tulla, siis pigem oleme hoidnud seda positisooni, et me ei hakka asjatult seda teemat vahtu ajama,“ tõdes Kütt.

Euroopa Investeerimisfond

1994. aastal Euroopa Investeerimispanga asutatud rahastu, mille ülesanne on rahaliselt toetada üleeuroopaliste võrkude arengut ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Luxembourgis asuva fondi asutajaliikmed on Euroopa Ühendus (mida esindab Komisjon), Euroopa Investeerimispank ja finantsasutused.

2014. aastal investeeris EIF rekordilised 1,65 miljardit eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengukonna eksperdi Mikk Vainiku sõnum oli ühemõtteline: käimas on tavapärane lepingu läbirääkimine ja sellega ei ole suuri probleeme, millest peaks turuosalisi eraldi teavitama. „Samal ajal oleme olnud alati valmis olukorda selgitama, kui seda küsitakse,“ märkis ta.

Junckeri plaan päästis

Viivitus on nii Küti kui ka Vainiku selgitusel tingitud sellest, et algusest peale plaaniti fondifondi teha koos Euroopa Investeerimisfondiga (EIF), kuid läbirääkimised nendega osutusid pikemaks ja keerulisemaks, kui loodeti. EIFiga koostööd taheti kahel põhjusel, esiteks oli juba olemas positiivne kogemus Balti Innovatsioonifondi käivitamisest, teiseks on Vainiku sõnul EIFil selles valdkonnas suurem kogemus. „Oli selge, et tark on fondifond teha koos EIFiga, sest Eesti avalikul sektoril ei ole ega peagi olema oskusi sobivaid fondijuhte ise leida,“ ütles ta.

Miks on KredExi loodav fondifond oluline? Andrei Korobeinik, ingelinvestor

Fondifond võimaldab turule tuua rohkem riskialtimat kapitali, mida erainvestorid ise ei suuda pakkuda. Erasektori investorid hindavad enamasti varase faasi investeeringuid liiga riskantseteks ega kipu sinna piisavas mahus raha pakkuma. Riigi seisukohast tuleb aga võtta pikaajaline majandusvaade. Eestis on karjuv puudus investeeringutest alustavatesse ettevõtetesse, kuna Eestis on ainult üks seemne- ja stardifaasis tegutsev investeerimisfond.

Marek Kiisa, ingelinvestor

Uue põlvkonna majandus käib Eestis täistuuridel, kui vaadata kas või AdCashi tulemust Äripäeva TOP 100s või TransferWise’i edu. See tähendab, et Eesti on tõenäoliselt viljakas pinnas digitaalse äri ajamiseks. Samas me konkureerime ümberkaudsete riikidega, kes tahavad olla uue majanduse epitsentris. See paneb kogu riigile surve peale, et kui me tahame olla jätkuvalt uue põlvkonna majanduse kese, siis peame kogu aeg ajaga kaasas käima. Meie e-pangad, e-riik, see, mida Taavi Kotka teeb – need on kõik tükid, mis aitavad meil pikas perspektiivis püsida pildil. Tegelikult peaks kogu see toetussüsteem käima ühte sammu kogu arenguga, kaasa arvatud seesamad EIFi pakutav raha, mis peaks läbi KredExi tulema. Me oleme globaalses konkurentsis ega tohi leppida selle olukorraga, kus meie naabrid on meist kiiremad ja paremad.

Kuigi algusest peale oli plaanitud kasutada fondifondi loomiseks Euroopa struktuurifondide raha, soovis riik, et usaldusväärsuse tekitamiseks panustaks fondifondi oma raha ka EIF. Küti sõnul on see sellistel puhkudel tavapärane. "See annab fondifondile tõsiseltvõetavust juurde, kui fondijuht mitte ei juhi ainult teiste raha, vaid riskib ka enda rahaga. Fondide toimimisloogika ongi selline,“ selgitas Kütt ja märkis, et ka plaanitavate allfondide juhid peaksid samuti neisse investeerima, ligikaudu 2–3 protsenti fondi mahust.

Kütt meenutas, et EIFiga hakati investeeringu teemal rääkima juba siis, kui kogu asi oli alles idee tasandil, kuid vähemalt aasta aega teatati sealt, et see on võimatu. Küti sõnul ei olnud neil selliseid vahendeid, mida nad saaks nii varase faasi fondifondi investeerida.

Siis aga valmis nn Junckeri plaan ehk 315 miljardi euro suurune investeeringute kava, mis on mõeldud Euroopa Liidu majanduskasvu ja konkurentsivõimet suurendatavate projektide toetamiseks. Ka EIF sai selles plaanist lisasüsti ning sai seetõttu panustada 12 miljonit eurot siin loodavasse fondifondi. Pärast seda on kestnud pikk läbirääkimiste periood, kuna kõikidele osapooltele on sõlmitav leping esmakordne ja midagi täiesti uut, mistõttu tuleb kõik peensused läbi vaadata.

Kütt selgitas, et riigi vaatepunktist on eelkõige oluline vaadata, millised riskid kaasnevad lepingust tulenevate kohustustega. Ta tõi näiteks negatiivse intressi, mida ei osanud aastaid tagasi keegi ette näha. "Lepingus on kirjas niimoodi, et negatiivse intressi peavad investorid kinni maksma. Me kasutame struktuurifondide vahendeid, aga sealt on keelatud negatiivset intressi kinni maksta, mis tähendab, et riik peab selleks mujalt vahendeid leidma,“ selgitas ta. Samas on raske prognoosida, kas üldse tuleb negatiivset intressi maksta ja millises summas.

KredExi loodav fondifond

Riik panustab Euroopa struktuurifondide kaudu 48 miljonit eurot, EIF nn Junckeri plaani kaudu 12 miljonit eurot, ülejäänud tuleb erainvestoritelt.

Luuakse kolm allfondi, igaühte panustab riik vähemalt 15 miljonit eurot:- riskikapitalifond, riigi panus kuni 70% fondi kogumahust;- äriinglite kaasinvesteerimisfond, riigi panus kuni 50% fondi kogumahust, erakapitali kaasamine toimub tehingupõhiselt, kus 50% iga tehingu summast peab tulema 2-3 erainvestorilt;- kasvufond, riigi panus kuni 60% fondi kogumahust.

Fondihaldurid valib EIF konkursiga, valikul on eelis kohaliku investeerimisturu tundmine ja varasem investeerimiskogemus Eestis.

Fondijuhi isiklik panus fondi peab moodustama olulise osa tema varast (ca 2-3%, kuid sõltub fondijuhi vara mahust).

Kõikide allfondide kestus peaks olema 5+5+2 aastat, st investeeringud tehakse viie aasta vältel ning seejärel on väljumiseks aega kuni viis aastat kaheaastase pikendusajaga.

Äriinglite fondis tuleb teha kõik tehingud Eesti ettevõtetesse, teiste puhul on võimalikud ka välisinvesteeringud.

Allikas: Ernst&Youngi aruanne "Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine"

Ettevõtted otsivad paremat kohta

Äriinglite hinnangul on fondifondi loomise venimine olnud kahjulik eelkõige seetõttu, et väga head ettevõtted lähevad mujale riikidesse raha küsima, sest turul ei ole piisavalt kapitali. Heidi Kakko sõnul on ka inglite investeerimisvõimekusel piirid. „Kõrbetingimustes, kui kuskil on võimalik vett saada, siis see vesi võetakse sealt ära ja need, kes on vähem elujõulised, surevad ära,“ kirjeldas ta rahapuudusest tingitud olukorda.

Ingelinvestor Marek Kiisa märkis, et see halvab meie olukorda, kui need start-up’id, mis oleks võinud siia jääda, on sunnitud kolima Londonisse, Norrasse või Hollandisse, sest kohalikud fondid toetavad neid ettevõtteid, kes ajavad oma äri seal maal.

Samuti EstBANi kuuluv Andrei Korobeinik rääkis, et ettevõtjad ei saa seetõttu kasvuplaane teha, kui ei ole võimalust kapitali kaasata. „Üldjuhul kaasatakse kõige varasem raha lähipiirkonnast, kuna investorid ei taha investeerida, kui investeeringute haldamise kulud on liiga suured. Näiteks kui mul on Ameerikas ainult üks investeering, siis ainult ühe ettevõtte pärast nii kaugele tihedalt sõita on ebamõistlikult kallis,“ selgitas ta.

Fondifondi loomisega venitamine on Korobeiniku sõnul halb, sest infopuudus tekitab ebakindlust. "Avaliku sektori ja ka investeeringute roll on tihti olla suunanäitaja ja sõnumiedastaja – näiteks kinnisvara kõrval on investeerimine innovatsiooni ja tehnoloogiasse olulisem, kuna see tekitab pikemaajalise ja püsiva konkurentsieelise."

Jaga lugu:
Hetkel kuum