Äripäev • 2 detsember 2015

Ettevõtjad koostasid riigi päästmise plaani

Kaubanduskoda pani koos ettevõtjatega kokku 59 kriitilisest märkusest ja nende parandamise ettepanekutest koosneva nn nullbürokraatia projekti.  Foto: PantherMedia/Scanpix

Kaubanduskoda kogus oma liikmetelt ettepanekuid selle kohta, mis on riigis valesti ja kuidas bürokraatiat vähendada. 59 kriitilisest märkusest ja nende parandamise ettepanekutest koosneva nn nullbürokraatia projekti said majandusminister Kristen Michal, ettevõtlusminister Liisa Oviir, rahandusminister Sven Sester ning riigihalduse minister Arto Aas.

Alkoholimüüjalt, kes müüb näiteks veine välismaale, nõutakse müügipinda (restoran, kauplus) isegi siis, kui müügist läheb 100% välismaale. Nõue on liiga karm ega oma tähtsust alkoholist tulenevate riskide ennetamisel Eestis. Pigem lisab selline nõue ettevõtja koormust ja soodustab alkoholi tarbimist Eestis.

Kaubanduskoja hinnangul võiks suurinvestoritel (investeerib Eestisse olulise summa väärtuses vahendeid ning investeering on püsiv) olla võimalik tänasest väiksema halduskoormusega (vähesemate nõuete täitmisega) taotleda elamisluba Eestis ettevõtlusega tegelemiseks.

Lisaks peame väga oluliseks, et riik kaotaks täna kehtiva 183 päeva reegli, mille kohaselt peab välisinvestor taotlema politsei- ja piirivalveametist oma eemalviibimise registreerimist, kui ta viibib üle 183 päeva väljaspool Eestit. Investorid on liikuva eluviisiga ning sageli ei viibi nad üheski riigis vähemalt 183 päeva. Seetõttu ei ole ka mõistlik neile kehtestada lisanõudeid. Suurinvestor on usaldusväärne isik, kelle puhul on elamisloa kuritarvitamise riskid reeglina madalad. Leiame, et kui välisinvestorid või välistalendid tahavad Eestis viibida (nt siin tegeleda ettevõtlusega, töötada, õppida), siis peaks see olema võimalik üleliigse bürokraatiata.

Ettevõtjad leiavad, et halduskoormuse vähendamiseks peavad erinevate riigiasutuste andmebaasid omavahel paremini suhtlema ning andmeid vahetama. Näiteks maksudeklaratsioonide, majandusaasta aruannete ning ka muude aruannete ja deklaratsioonide andmeid võiks senisest rohkem kasutada statistikaaruannete eeltäitmiseks. Ideaalis võiks riik luua ühtse keskkonna, kus ettevõtja saab ühest kohast esitada kõik vajalikud andmed riigile.

Kogu dokumenti saab lugeda siit.

Järgnevalt mõned ettevõtjate väljatoodud probleemid ja ettepanekud nende lahendamiseks.

Eestis peaks kehtima põhimõte, et riigiasutused ei küsi ettevõtjatelt neid andmeid, mis on samal või ka mõnel teisel riigiasutusel juba olemas.

Ettepanek: Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaksid erinevate riigiasutuste andmebaasid omavahel paremini ühilduma. Kui ettevõtja on esitanud teatud andmed riigiasutusele ja neid andmeid saab kasutada teistes aruannetes või deklaratsioonides, siis võiksid juba esitatud andmed olla eeltäidetuna teises (hiljem esitatavas) aruandes või deklaratsioonis.

Ettevõtjad peavad esitama aruandeid ja deklaratsioone erinevatesse aruandluskeskkondadesse (nt eSTAT, e-maksuamet, e-aruandluskeskkond jne). Need keskkonnad on erineva ülesehitusega, ettevõtjad ei pruugi kõiki keskkondi kasutada igapäevaselt ning seetõttu võib aruannete täitmine ja esitamine olla keeruline.

Ettepanek: Riik võiks luua ühtse elektroonilise aruandluskeskkonna, kuhu ettevõtjad saavad riigiasutustele esitada kõik vajalikud andmed ilma korduvalt erinevatesse keskkondadesse sisse logimata. Ühtses keskkonnas võiks ettevõtja näha, milliseid aruandeid või andmeid tuleb tal riigile esitada. Samuti võiks toimuda automaatne meeldetuletus andmete või aruannete esitamistähtaja saabumisest.

Olulisematest aruandluskeskkondadest on ettevõtjad kõige rahulolematud eSTATga. Ettevõtjate hinnangul on statistikaaruandeid keeruline täita ja esitada nii sisuliselt kui ka tehniliselt (vt ka ettepanekuid nr 24-27). Üldiselt on ettevõtjad aga rahul e-maksuametiga ning e-aruandluskeskkonnaga, mille kaudu saab esitada majandusaasta aruannet.

Ettepanek: Ühe võimaliku lahendusena võiks riik suunata lisaressursse eSTATi arendamiseks, et muuta keskkonda kasutajasõbralikumaks. See tähendab, et statistikaaruannete täitmine ja esitamine tuleks ettevõtjatele teha lihtsamaks. Ettevõtjate halduskoormust aitaks vähendada ka see, kui näiteks maksudeklaratsioonide, majandusaasta aruannete ning ka muude aruannete ja deklaratsioonide andmeid kasutatakse ettevõtete statistikaaruannete eeltäitmiseks.

Kui riigil ei ole võimalik suunata täiendavaid ressursse e-STATi arendamiseks või ei peeta seda efektiivseks raha kasutamiseks, siis tuleks võimalikult palju statistikaaruannete täitmiseks vajalikke andmeid koguda näiteks e-maksuameti kaudu (nt TSD-le lisatakse mõned uued andmeread, et ettevõtjad ei peaks eraldi statistikaametile esitama palgastatistikat) või e-aruandluskeskkonna kaudu. 

Suur ettepanekute grupp puudutab ettevõtjate aruandlust maksuametile, statistikaametile ja äriregistrile, mis kas sageli ei ühti teistele ametkondadele esitatavate aruannete vorminõuetega või siis dubleerivad üksteist.

Kui ettevõtja võtab tööle välismaalase, siis tuleb välismaalane registreerida töötamise registris. Lisaks tuleb teavitada ka politsei- ja piirivalveametit.

Ettepanek: PPA võiks oma info saada automaatselt töötamise registrist.

Hetkel ei võimalda töövõimetuslehe andmist reguleerivad sätted tööandjal näha, kas ja millal töötaja kohta haigusleht avatakse. See võib põhjustada tööandjate jaoks probleeme näiteks olukorras, kus töötaja viibib töölt eemal ning ei informeeri oma puudumise põhjustest tööandjat. Seetõttu ei ole tööandjal võimalik teada, kas töötaja on töölt eemal haiguse tõttu (ning tööandja peaks töötajale töökoha säilitama) või on töötaja töölt lahkunud jäädavalt, tööle naasmise soovita (mispuhul sooviks tööandja ettevõtte tavapärase majandustegevuse säilitamiseks leida kiiremas korras uue töötaja). Selline olukord põhjustab tööandja jaoks ebakindlust ning häirib tööandja majandustegevust.

Ettepanek: Seadusi tuleks muuta selliselt, et tööandja saaks töövabastuse alguskuupäeval teavituse, kui tema töötaja kohta avatakse haigusleht. Sealjuures peaks muudatus hõlmama vaid haiguslehe avamise faktist teavitamist ning jätma kajastamata info haiguslehe avamise põhjuste ja lehe väljakirjutanud arsti kohta.Kui tööandja sõiduautot kasutatakse ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga, siis loetakse seda tulumaksuseaduse § 48 lg 8 kohaselt erisoodustuseks. Tööandja peab erisoodustuse pealt maksma riigile makse. Tööandjale on antud võimalus maksta makse ainult tegelikult tehtud erasõitude pealt, kuid selleks tuleb pidada sõidupäevikut. Sõidupäeviku täitmine koormab nii töötajat kui ka raamatupidajat. Näiteks on liikmed andnud teada, et ametiauto sõidupäeviku pidamine võtab selle täitjalt 10 minutit päevas, s.o ca 1 tund nädalas s.o 40 tundi ehk ca 1 nädal aastas. Sellele lisandub veel raamatupidaja töö. Sõidupäevikute täitmise üle kontrolli teostamine nõuab ressursse ka maksuametilt.

Ettepanek: Riik võiks kaotada sõidupäevikute täitmise kohustuse ning tööandja sõiduauto kasutamist ei peaks lugema erisoodustuseks. Muudatuse tulemusena väheneb ettevõtjate halduskoormus, maksu- ja tolliametil vabaneb täiendavaid ressursse ning maksutulude laekumise vähenemise saaks katta näiteks sisendkäibemaksu mahaarvamise täiendava piiramisega.

Kui ettevõtja on registreerinud end käibemaksukohustuslaseks, kuid ettevõtjal puudub käive, siis on maksuametil õigus maksukohustuslane registrist kustuta.

Ettepanek: Ettevõte võiks jääda käibemaksukohustuslaste registrisse, kui ettevõttel puudub käive. Seda juhul, kui ettevõtja selgitab MTA-le, et eeldatavasti jätkub ettevõtte majandustegevus edaspidi ning puuduvad muud täiendavad põhjused ettevõtte kustutamiseks registrist.

Kui töötaja kasutab isiklikku sõiduautot tööülesannete täitmiseks, siis on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus (TuMS § 13 lg 3 punkt 2). Tööandja vaates on isikliku autoga ettevõtte heaks tehtavate sõitude eest makstav summa suhteliselt väike, kuid sõidupäeviku pidamisega kaasnev bürokraatia on ebaproportsionaalselt suur. Samas töötaja vaates on need summad kindlasti olulised.

Ettepanek: Taastada võiks isikliku sõiduauto kompensatsiooni ilma sõidupäevikut pidamata.

Ehitusloa taotlemise protsess on liiga bürokraatlik ning kohalikul omavalitsusel võtab loa väljastamine ebamõistlikult palju aega.

Ettepanek: Muuta ehitusloa taotlemise protsess vähem bürokraatlikumaks.

Kaubanduskoja koostatud 59 ettepanekuga halduskoormuse vähendamiseks saad lähemalt tutvuda siin.

Hetkel kuum