Maksuvõlg päästis Nordlin Ehituse

Artikkel

- Uudised
- Virge Haavasalu
- 16. detsember 2015 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuvõlg päästis Nordlin Ehituse
Kujutatud koolimaja arhitekt on Ahti Kooskora. Autoriõigused kuuluvad Sweco Projekt AS'ile ja Rae vallavalitsusele.Foto: Erko Luhaaru
Nordlin Ehitus pääses tänu pisikesele maksuvõlale suure tagatisraha maksmisest hankel, millest soovis loobuda.
Järveküla kooli projekteerimis- ja ehitustööde riigihange
Riigihange korraldati Rae vallavalitsuse 14.07.2015 korraldusega.
Pakkumuste avamine toimus 04.09. Avamise protokoll edastati kõikidele pakkujatele riigihangete registri kaudu samal päeval (s.o pakkujad said avamise protokollist teada kõikide pakkumuste hinnad ja sellelt pinnalt juba eeldada, kes edukaks osutub).
Avamise päeval (04.09.) kontrolliti ka pakkujate maksuvõlgu ja selle kuupäeva seisuga Nordlin Ehitusel maksuvõlga polnud.
Edukaks tunnistati Nordlin Ehitusel Rae vallavalitsuse 23.09. korraldusega.
Kuivõrd Nordlin Ehitus vaidlustas riigihangete vaidlustuskomisjonis hanke tulemuse, toimus järgmine maksuvõla puuduste kontroll 02.11., s.o pärast valla kasuks tehtud otsuse jõustumist. Selle päeva seisuga oli tekkinud ettevõttel riiklike maksude võlg summas 155,11 eurot.
Maksuvõlgade järelkontroll tehti ka veel 03.11. seisuga ja võlgnevus oli jätkuvalt üleval. Sel põhjusel ei olnud vallal hankijana võimalik Nordlin Ehitust edukaks tunnistada ja ta kõrvaldati vastavalt riigihangete seaduses sätestatule hankemenetlusest Rae vallavalitsuse 04.11. korraldusega. Sama korraldusega tunnistati edukaks hinnalt järgmise pakkumuse teinud pakkuja.
Kool peaks alustama tööd 1. septembril 2016.
Allikas: Rae vallavalitsus
Kummaline, tavatu ja pretsedenti loov juhtum päädis üllatava lõpuga tänavu oktoobris. Nordlin Ehitus, kes soovis taganeda 9 miljoni eurosest kohustusest ehitada Rae valda põhikool, pääses tervelt 60 000eurose tagatise maksmisest põhjusel, et firmal tekkis 150eurone maksuvõlg.
Nimelt kuulutas Rae vald juulis välja suuremahulise riigihanke uue kolme paralleelklassiga põhikooli rajamiseks. Esialgsete plaanide järgi pidanuks ehitustööd algama juba oktoobris-novembris, et sajad Rae valla lapsed saaksid 2016. aasta 1. septembril uues koolis õppima hakata.
Riigihankel osales mitu suurt ehitusettevõtet, kuid võitjaks kuulutati Nordlin Ehitus OÜ, kelle pakkumise järgi pidid nad ehitama uue põhikooli lausa 1,34 miljonit eurot odavamalt kui hinnalt järgmine pakkuja. Et nii suur hinnaerinevus tundus küsitav, hakkas Rae vald vallavanema Mart Võrklaeva sõnul asja lähemalt uurima. „Täiendavatele küsimustele anti küll võrdlemisi ebamääraseid vastuseid, kuid ei kinnitatud kordagi, et ei suudeta pakutud hinna eest ehitada,“ toonitas Võrklaev.
Viisteist aastat riigihangetel osalenud Nordlin Ehituse suuromanik ja juht Ülo Older ütles, et nemad seda asja niiviisi ei näinud. Nüüd tagantjärele tunnistas Older otsesõnu, et tõepoolest juhtus inimlik viga ja esitati liiga väike pakkumine, mida nad ei oleks olnud suutelised ellu viima.
Olderi sõnul andsid nad meilivahetuses Rae vallaga mõista vigasest pakkumisest. „Igal juhul me andsime oma kirjades teada, et meil on mingi hulk vigu ja mingite asjadega ei ole arvestatud,“ lausus Older. Tema varasem kogemus on selline, et kui pakkumises on väiksemgi viga, olgu matemaatiline, sisuline või sõnaline, siis on sind alati kõrvale lükatud.
„Nüüd võttis vald mingisuguse uue seisukoha,“ märkis Older. „Mina ei ole siin mingisugune kommenteerija, kas see seisukoht on õige või vale. Nendel on see õigus.“ Older ei tahaks vallale küll midagi ette heita. "Ma olin veendunud, et kui meie pakkumine on vigane, ükskõik, kas väiksemal või suuremal määral, siis see pakkumine ei vasta riigihangete tingimustele ja tuleb tagasi lükata. Nii olen mina sellest riigihangete seadusest aru saanud oma varasemale praktikale ja kogemustele tuginedes. Ikka on elus olnud selliseid juhuseid, kus on mingite ebatäpsuste pärast kõrvale lükatud," selgitas Older.
Rae vallavanema sõnul ei avaldanud Nordlin Ehitus soovi pakkumine tagasi võtta, kuigi hanketingimuste kohaselt oli pakkujal selleks igal hetkel võimalus, mida ta ei pidanud isegi põhjendama. Tõsi, sellisel juhul kaotanuks nad hankel osalemise tagatisraha 60 000 eurot. Older tunnistas, et tagatisraha suurus määraski selle, et nad ei läinud ise pakkumisest loobuma.
Pakkumuse võitja peaks vigu tunnistama
Riigihangete vaidlustuskomisjoni juht Taivo Kivistik
Nordlin Ehitus OÜ pöördus riigihangete vaidlustuskomisjoni poole taotlusega tunnistada kehtetuks hankija otsused erinevate punktide alusel, millega hankija tunnistas tema pakkumuse vastavaks ja edukaks. Vaidlustuskomisjon leidis oma otsuses, et ühtegi sellist asjaolu, mis kinnitaks nende aluste esinemist, ei ole võimalik tuvastada.
Hankija oli kahel korral esitanud järelepärimisi nende esitatud hinnatabeli kohta. Nordlin Ehitus esitas mõlemal korral oma põhjendused, kusjuures kummalgi korral sõnaselgelt ja üheselt mõistetavalt ei öelnud, et tema pakkumus siis on kas põhjendamatult väiksema maksumusega või ei ole ta arvestanud kõikide asjaoludega ja et ta soovib selle tõttu oma pakkumusest loobuda. Selline käitumine, kus pakkuja vaidlustab oma võidu, ei ole tavapärane.
Ma ei välista, kui oleks kusagil menetluse käigus hankijale selgesõnaliselt kinnitatud, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega, et siis oleks võinud otsus olla teistsugune. Ma arvan, et siis oleks olnud ka hankija otsus teistsugune. See ei ole tavapärane, et vaidlustatakse iseenese pakkumuse edukaks tunnistamist. Viimase kaheksa jooksul on see kas teine või kolmas juhtum.
Vaidlustas võidu
Kuna Nordlin Ehitus tellijale otseselt teada ei andnud, et soovib pakkumusest loobuda, tunnistas Rae vald pakkumuse edukaks ja soovis sõlmida ehituslepingu. Selle peale aga vaidlustas pakkuja oma edukaks tunnistamise riigihangete vaidlustuskomisjonis. „Ta väitis, et tellijal peaks olema selge, et tegu on alapakkumisega ja seda ei saa edukaks tunnistada. Viitas sellelegi, justkui oleks tellija pahatahtlik, nõudes sellise summa eest objekti ehitamist,“ oli vallavanem Võrklaev nördinud.
Ta selgitas, et vaidlustamise eesmärk oli ilmselt äärmiselt proosaline – saada tagasi tagatisraha, mis hankes osalemiseks tasuti, ja tulla juriidiliselt õigesti tegutsedes ning riigihangete seaduse lünka ära kasutades olukorrast kahju kannatamata välja. Nimelt kui tellija ise pakkuja kõrvale lükkab, kaotab ta võimaluse jätta endale tagatisraha, mille pakkuja on pakkumise käigus tagatisena pidanud välja käima või selle kohta garantii andma.
Tagatisraha mõte on Võrklaeva sõnul aga eeskätt just selles, et pakkuja oma pakkumuse sisu eest vastutaks ja tekitaks sellega hankijale kindlustunde. "Ehk kui pakkuja teeb alapakkumise ja sellest ise loobub, võiks tellijal olla lisaks tagatisraha endale jätmisele võimalus nõuda järgmise pakkuja vahest tuleneva lisakulu ehk sisuliselt kahju hüvitamist sellise loobuja poolt," selgitas Võrklaev.
Oktoobri lõpul andis riigihangete vaidlustuskomisjon õiguse tellijale ehk Rae vallale ning pakkuja oleks pidanud ikkagi tulema ja lepingu sõlmima. Kuid selleks hetkeks oli Nordlin Ehitusel tekkinud 150eurone maksuvõlg. Older väitis, et tegemist ei olnud tekitatud maksuvõlaga ja et see olevat olnud üleval juba pikemat aega. „See tekkis meil mingi deklaratsiooni parandusega,“ kommenteeris ta lühidalt.
Samas näitab Inforegistri maksuvõla ajalugu, et umbes 400eurone maksuvõlg tekkis Nordlin Ehitusel oktoobris. Pärast valla kasuks tehtud riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumist kontrollis vald ehitusettevõtja maksuvõlga ja 2. novembri seisuga oli ettevõttel riiklike maksude võlg 155 eurot, mis on tänaseks jälle ära makstud.
Tulenevalt riigihangete seadusest ei saa aga tellija üle 100 euro ulatuva maksuvõla puhul ettevõtjaga hankelepingut sõlmida ning peab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama. Mõistagi on see punkt Võrklaeva sõnul algselt kandnud endas eesmärki toimida pakkujatele nii-öelda distsiplineerivana – kui ikka riigile makse ei maksa, siis ka riigilt või kohalikult omavalitsuselt tööd ei saa. „Paraku nüüd juhtus see, et antud punkt kaitseb hoopis pakkujat, kes ei soovi tellijaga lepingusse minna ning sellest loobumise eest tagatisega vastutada,“ lausus ta.
Older tunnistas, et väike maksuvõlake päästis neid sellest, et nad oleksid pidanud vaidlustuskomisjoni teistsuguse otsuse edasi kohtusse kaebama, aga lisas sellele: "Kui te tahate seda niimoodi nimetada. See on teie sõnad, mitte minu. Me kaalusime väga tõsiselt edasikaebamist.“
Older leidis, et vaidlustuskomisjoni otsus oli ebaõiglane kõikide hangetel osalevate ettevõtjate suhtes. „Justkui vigased pakkumised riigihangetes võib tunnistada vastavaks,“ võttis ta lühidalt kokku komisjoni otsuse. „Selline imelik pretsedent on loodud.“
Rae vallavanema sõnul on Järveküla kooli ehitamise algus lükkunud pea kahe kuu võrra esialgsest plaanist hilisemaks ning on selge, et hinnalt järgmise pakkumuse teinud ehitusettevõte ka suure pingutamise korral koolimaja 1. septembriks täiesti valmis ei saa. „Püüame leida lahendusi ehituse kiirendamiseks ja kooli osaliseks valmimiseks, kuid üks on selge – see kõik oleks olemata, kui poleks olnud kirjeldatud vaidlusi,“ ütles Võrklaev.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Ehitus
- Riigihange
Hetkel kuum