Mari Mets • 17. detsember 2015 kell 14:00

Müüt eestlasest kui heast liinitöölisest

Palgateatri vestlusring BBQ Cateringi juht Kaur Kuurme, personaliettevõtte HR Factory personaliteenuste müügijuht Pille Semjonov, CV Keskuse värbamisosakonna juht Renita Käsper ja Mistra-Autex tegevjuht Priit Tamm.  Foto: Andres Haabu

Hea töötaja turult üles leidmiseks ja ta enda juurde tööle meelitamiseks on uute ülitähtsate märksõnade seas palk, mis mitte kunagi ei hiline, töötaja transpordi korraldamine, hea hariduse eeldamisest loobumine ja arusaamine, et immigrandid kuluvad meile päriselt ära, leiti palgaseminaril.

Palgaseminari lõunapaus, vastamisi istuvad kaubandusettevõtja maakonnast ja tehnoloogiaettevõtja pealinnast. Nad arutavad: „Issand-issand, kui see tööjõukriis nüüd minuni jõuab! Ma hirmuga kuulasin seda!“ Äsja on lõppenud ettevõtjate ja värbamisspetsialistide arutelu tööjõunappuse üle. Kaubandusettevõtja tõdeb, et keskharidus ja varasem kogemus – see on nüüd ajalugu. Nii kõrgeid standardeid ei saa enam seada.

Ka tehnoloogiaettevõtja kinnitab, et ta tahaks küll kõrgharidusega inimesi, aga niikaua, kui tema ootab, et IT-mehed oma ülikoolidiplomid kätte saavad, on kõik juba igale poole mujale ära palgatud. Kaubandusettevõtja on loonud selle vastu soojad töösuhted Tallinna teeninduskooliga, tehes oma firmast praktikabaasi. Tehnoloogiaettevõtja aga pommitab tööpakkumistega Tartu Ülikooli IT-tudengeid, sest kui ta seda ei teeks, jääksid talle täiesti tühjad pihud.

Hinda immigranti

Palgaseminari arutelus selle üle, kuidas leida vajalikke töötajaid, tõi ettevõtja Priit Tamm, Raasikul autode sisustustekstiili tootva Mistra-Autexi juht välja ka tõsiasja, et tööpakkumistega ei tuleks pommitada mitte vaid tudengeid-õpilasi, vaid olla tänulik ka selle eest, kui ettevõtteni jõuab immigrant, kes kandideerib tööle.

„Kui migrant on juba läbinud kadalipu ja saanud tööle kandideerima, on see juba suur samm. „Näiteks Raasiku kandis on päris palju inimesi, kelle võiksime vabalt tööle võtta, aga neil pole tööluba. Seetõttu peame otsima kaugemalt. Aga tuleks unustada arusaam, et eestlane on kõige parem inimene liinitööl, kaugeltki mitte,“ sõnas Tamm.

Nii Ida-Virumaal kui Tallinnas ja Harjumaal tegutseva BBQ Cateringu juht Kaur Kuurme aga märkis, et immigrantidele peavad siiski olema selged meie organisatsioonikultuuri reeglid ja nende selgitamata jätmine on kivi pigem ettevõtja kapsaaeda.

„See, kas ta sobib organisatsiooni või ei, selgub katseajal. Küll aga peab tal olema piisav ülevaade põhimõtetest," märkis Kuurme.

Välistööjõule on avatud eelkõige IT-sektor, kuid ülejäänud valdkondade ettevõtted pole üldiselt veel valmis muutuma sisemiselt ingliskeelseks, märkis Pille Semjonov personaliettevõttest HR Factory.

„Vahel võtavad ettevõtjad ise ühendust küsimusega, kas oleks tööjõudu pakkuda, kuid takistuseks jääb sageli just eesti keele nõue.“ Samas tõi ta välja ka teistpidise juhuse, kus ettevõtja on helistanud küsimusega, et ettevõttes on üks brasiillane, nad tahaks värata talle sõpra – kas on mõnda pakkuda?

Palgaga hilinemist ei saa lubada

Raasikul tööstust juhtiv Tamm ütles, et kui ka ühe päeva palgaga hilineda, on meeletu kriis. "Palgakuupäev tähendab tänapäeval tasu maksmist ikka hiljemalt sellel kuupäeval. Paljudel inimestel on ju laenud-liisingud, vahet pole, kas tööandja vaatevinklist olid vahepeal pühad või pank ei töötanud, hilineda ei tohi," sõnas ta.

Ida-Virumaal Narvas ja Jõhvis kohvikuid pidav Kuurme lisas, et Ida-Viru inimesele on õigel ajal üle kantud ja seejuures ametlik palk ühed kõige tähtsamad asjad töö juures. 

Transport on tööandja õlul

CV Keskuse värbamisosakonna juht Renita Käsper rääkis, et viimasel ajal juhtub sageli, et tööintervjuule kutsutakse üks inimene, kuid ta tuleb koos mitme sõbrannaga ja ütleb, et ei taha hakata üksi sõitma pikka maad näiteks Tallinnast Raasikule tööle. Ta ütleb, et hakkavad aga hea meelega koos seda maad sõitma, kui suudetakse leida töö ka sõbrannale.

„See, kui palju tööandja on nõus panustama töötajate transporti kaugemalt, sõltub sellest, kui tugevalt ta tunnetab tööjõu puudust,“ märkis Käsper.

Tamm märkis, et kuna Raasikul elab tuhat inimest, aga ainuüksi nende tehasesse on vaja 250, peavad nad inimesi pidevalt kaugemalt transportima. „200 eurot inimese kohta kuus transpordi peale on miinimum, millega eelarves arvestame. Ükskõik, mis selle inimese palk ka on.“

Kuurme aga rääkis oma kogemusest, kus ta transportis kaugelt ühe töötaja, kes oli nii hea, et tema ümber koondus juba hea tiim kohalikest. Nimelt pidas Kuurme kuni kevadeni Jõhvi kontserdimaja kohvikut, kuhu tõi peakoka Tallinnast.

„Tema ümber hakkas tiim koonduma, ta suutis oma professionaalsusega häid töötajaid leida. Samas kogunes sinna igasuguseid inimesi, kes algul tundusid toredad, aga peagi selgus, et tegemist on varaste või joodikutega. Need kogemused tekitasid teatava kõhutunde, mille järgi inimesi valida," rääkis Kuurme, kes praegu peab kohvikut TÜ Narva kolledžis. "Sinna tahavad töötajad ise tulla, sest kui saavad selle töö kogemuse oma CVsse, tahetakse neid Narvas üle osta,“ sõnas Kuurme.

Hetkel kuum