Sirje Rank • 18. detsember 2015 kell 11:17

Cameron näeb ELiga kompromissi võimalust

David Cameron  Foto: EPA

ELi valitsusjuhtide esimesed arutelud Suurbritannia nõudmiste üle Euroopa Liidu reformimiseks andsid selge märgi, et mõlemad pooled on valmis kompromissideks, kuid selget plaani B kõige vastuolulisemas küsimuses veel ei ole.

Kõige vastuolulisem on Cameroni nõudmine, et Suurbritannia peab saama võimaluse piirata vähemalt nelja aasta jooksul sotsiaaltoetuste maksmist teistest liikmesriikidest Suurbritanniasse elama asunud inimestele. See peaks vähendama Suurbritannia atraktiivsust rände sihtriigina.

Öösse veninud arutluste järel oli Cameron lootusrikas, et kokkulepe veebruaris selle teema jaoks kavandatud tippkohtumisel sünnib.

„Dünaamika liigub sinnapoole – aruteluruumis oli väga suur toetus lahenduse leidmisele, et Suurbritannia Euroopa Liitu jääks,“ ütles Cameron ajakirjanikele. „Me oleme astunud suure sammu edasi, et Suurbritanniale parem kokkulepe saada, kuid väga palju rasket tööd on veel ees,“ vahendas agentuur Bloomberg.

„See oli võta või jäta seis,“ ütles Ülemkogu juht Donald Tusk. „Liidrid väljendasid oma reservatsioone, kuid ilmutasid samas valmisolekut kompromissiks. Ma olen palju optimistlikum kui enne tänast kohtumist.“

Ka Eesti peaminister Taavi Rõivas avaldas lootust, et kokkulepe veebruaris sünnib, lisades, et selleks on vaja palju aega ja jõupingutusi.

Kodumaistele kriitikutele Cameron muljet ei avaldanud.

„David Cameron tuli, nägi ja sai klobida,“ säutsus Twitteris Suurbritannia euroskeptilise Iseseisvuspartei juht Nigel Farage.

Liidust lahkumise poolt kampaaniat tegeva Vote Leave'i juht Matthew Elliott nimetas Cameroni taotlusi läbirääkimistel ELiga triviaalseteks.

Malta peaminister Joseph Muscat tõi välja, et kõige raskem on teistel liikmesriikidel nõustuda sotsiaaltoetuste piiramisega teiste ELi riikide kodanikele. „Suurbritannia peab aru saama, et ühele riigile tehtud mistahes järeleandmised peavad laienema ka teistele liikmesriikidele,“ ütles ta.

Prantsusmaa tahab, et Suurbritannia jääks Euroopa Liitu, kuid see peab toimuma ELi põhimõtteid järgides,“ ütles Prantsusmaa president Francois Hollande. „Paljudele tundub neli aastat liiga pikk aeg ja seda on raske lepitada ELi aluslepingute tingimustega.“

Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnul tahavad teiste riikide liidrid kompromissi, et Suurbritannia ELis jätkaks, kuid aluslepingute muutmine peab ootama. „Me võime kokku leppida, et teeme ned muudatused hiljem,“ ütles Merkel.

Ehk siis Suurbritannia võib saada sarnase võimaluse mõnedest reeglitest kõrvale jääda, nagu sai Taani 1992. aastal, ütles üks anonüümseks jäänud ELi ametnik. Kompromiss võib seisneda selles, et britid saavad tõmmata „hädapidurit“ ja piirata sotsiaaltoetuste maksmist, kui suudetakse tõestada erakorralise olukorra tekkimine.

Arvamusküsitluste tulemused Suurbritannias on olnud vastakad, näidates kord liidus jätkamise pooldajate, kord vastaste ülekaalu.

Hetkel kuum