Virge Haavasalu • 18. detsember 2015 kell 13:47

Juhtide töötuhüvitise taastamine taas päevakorral

Justiitsminister Urmas Reinsalu.  Foto: Eiko Kink

Äriühingu juhatuse liikmete õigus saada töötuskindlustushüvitist pärast põhitöö kaotamist võib taastuda juba tuleva aasta kevadel.

Juhtide ebavõrdne kohtlemine

Õiguskantsler Ülle Madise

Selles küsimuses on minu poole pöördunud 20 füüsilist ja juriidilist isikut. Pärast põhjalikku analüüsi leian, et kehtiv regulatsioon ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte, ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõigusega. Praegu ei laiene see õigus isikule, kes on põhitöö kõrvalt äriühingu juhatuse liige. Kuigi ta on end kindlustanud sissetuleku kaotuse vastu, st maksnud töötuskindlustusmakseid, ei saa ta end töötuna arvele võtta ja saada töötuskindlustushüvist vaatamata sellele, et tal sissetulekut ei ole. Töötuskindlustushüvitise saamiseks peaks ta oma ettevõtte likvideerima või selle juhatusest tagasi astuma. Selline ebavõrdne kohtlemine pelgalt äriühingu juhatusse kuulumise fakti tõttu on lisaks põhiseadusele vastuolus ka riigi eesmärgiga arendada väikeettevõtlust. Töötuskindlustuse süsteemi kuritarvitamist on võimalik vältida, mistõttu ei õigusta ka kuritarvituste risk taolist ebavõrdset kohtlemist.

 

„See asi tuleb ära muuta,“ oli justiitsminister Urmas Reinsalu kindel seisukoht. Üks asi on tema sõnul põhiseaduslik probleem, millele viitas oma avalduses õiguskantsler, aga teine on ka sisuline probleem, millele on korduvalt viidanud kaubandus-tööstuskoda ja EVEA.

Tegelikkuses peletab olemasolev süsteem Reinsalu sõnul inimesi ettevõtlusega tegelemisest eemale. „Inimesel on kasulikum mitte olla äriühingu juhatuse liige, sest see tekitab talle täiendava toimetulekuriski,“ põhjendas minister.

Justiitsministeeriumis on valmimas analüüs, mida loodab minister tutvustada valitsuskabinetile tuleva aasta alul. Omaette küsimus on, kuidas seda olukorda lahendada. Ühe võimalusena näeb ta naasmist süsteemi juurde, mis oli enne 2014. aasta kevadet, kus juhatuse liikmetele kehtis töötuskindlustus.

Reinsalu hinnangul on juhtidele kõige olulisem tegelikult see, et kui nad töökoha kaotavad, säiliksid neile sotsiaaltagatised – tervisekindlustus ja üldine sotsiaalkaitse. Kindlasti on teine võimalus tema sõnul tekitada nendele isikutele töötukassa juurde eraldi meede – anda garantii, mis puudutab tervisekindlustust, ja anda neile ka töötukindlustusmaksed. Üldisi tööturu meetmeid ta väga oluliseks ei pidanud.  

Reinsalu lootis, et kui poliitilist tahet ja asja põhiseaduspärasuse saavutamise tahet on piisavalt, siis oleks võimalik seadusemuudatused ära teha järgmise kevadise istungjärgu ajal. „Kui luua eraldi meede, siis see võtab tõenäoliselt õigustehniliselt rohkem aega,“ lausus ta.

Muutust oleks vaja kiirelt

2014. aasta aprillis võeti vastu seadusemuudatus, mis jättis äriühingu juhatuse liikmed ilma õigusest end töötuna arvele võtta. Nüüd on aasta algusest saadik räägitud seaduseelnõust, mis taastaks endise olukorra. Eile tuli õiguskantsler välja avaldusega, et riigikogu peab taas asuma seadust muutma, et töö ja sissetuleku kaotanud juhatuse liige saaks samamoodi töötuskindlustushüvitist nagu reatöötaja.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul tuleks seadusemuudatus, millega taastatakse äriühingu juhatuse liikmele töötuks jäämise korral töötuskindlustushüvitis, vastu võtta kiirendatud korras. Tema sõnul on nad koos teiste ettevõtlusorganisatsioonidega korduvalt juhtinud tähelepanu, et tuleb lõpetada ebaõiglane olukord, kus töö kaotanud äriühingu juhatuse liikmel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele. 

„Sisuliselt on tegemist karistusega ettevõtjaks olemise eest, mis ei lähe kuidagi kokku valitsuse jutuga sellest, kuidas on vaja suurendada ühiskonnas ettevõtlikkust. Majandus saab kasvada ja üldine heaolu tõusta vaid erasektori ettevõtjate abil,” toonitas Tamsar. 

“Nüüd, kus ka õiguskantsler on leidnud, et tegemist on rikkumisega, ootame, et seadusemuudatus võetaks vastu kiirendatud korras ning lõpetataks ettevõtjate õiguste rikkumine,” lisas ta.

Näiteks on kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts öelnud, et mis tahes süsteemi muutmine peab tagama selle, et reaalselt sissetuleku kaotanud isikul on võimalik ennast töötuna arvele võtta ja tarbida töötutele pakutavaid teenuseid, ja juhul kui ta on panustanud töötuskindlustussüsteemi, saada ka kindlustushüvitist, mis on kindlustamise üldpõhimõte. 

„Lähtuda tuleks ikka isikust ja reaalsest olukorrast, mitte aga tema võimalikest rollidest,” on Palts öelnud.

 

Hetkel kuum