Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uuest aastast muutub välistööjõul lihtsamaks Eestisse jäämine

    Foto: Raul Mee

    Siseministeerium pani kokku ülevaate olulisematest seadusemuudatustest oma haldusalas.

    Et võimaldada inimestel paindlikumalt Eestis elamist jätkata, luuakse pärast elamisloa kehtivuse lõppemist 90 päeva pikkune üleminekuperiood ning Eesti kõrgkooli lõpetanud välistudengitele ning teadlastele ja õppejõududele 183 päeva pikkune üleminekuperiood, mille jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel.Võimalik on taotleda uut tähtajalist elamisluba ehk elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. Selle võib anda välismaalasele kuni viieks aastaks korraga, eesmärgiga soodustada Eestis hästi kohanenud ja elamisloa saanud inimeste Eestisse elama jäämist.Eestisse tööle tulnud välismaalane võib töötada samaaegselt mitme tööandja juures ja enam ei ole selleks nõutav töötukassa luba, seaduses sätestatud määras töötasu maksmine ega teavitamine.
    Lapsed, kes jääksid vanemate järgi määratlemata kodakondsusega, saavad sünni hetkest naturalisatsiooni korras Eesti kodanikeks. Kõik määratlemata kodakondsusega alla 15-aastased lapsed, keda viimase seisuga on 716, saavad samuti Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras.Kui vanemad lapsele Eesti kodakondsust siiski ei soovi, peavad nad sellest ühe aasta jooksul politsei-ja piirivalveametile teada andma.Uuest aastast loobutakse Eesti kodakondsuse taotlemisel nõutavast kuuekuulisest ooteajast.Tänu seadusemuudatusele ei saa alaealiselt Eesti kodakondsust ära võtta – see tähendab, et mitmikkodakondsusega lapsed peavad tulevikus  täisealiseks saades ise otsustama, millisest kodakondsusest nad loobuvad.
    Lennufirmad edastavad oma kogutud broneeringuinfo politsei- ja piirivalveameti hallatavasse andmebaasi BRIIS.Süsteem aitab leida kurjategijatele omaseid liikumismustreid, samuti muudab see lihtsamaks andmete edastamise ja võrdlemise teiste riikide andmebaasidega.
    Kui seni on inimesed õigustatud huvi korral saanud rahvastikuregistri andmeid AS Andmevarast, siis nüüd tuuakse teenus inimestele lähemale – kui soovitakse vähem kui 20 inimese andmeid, väljastab need inimesele lähim maavalitsus. Kui tegemist on päringuga enama kui 20 inimese kohta, võimaldab andmetele juurdepääsu SMIT.Riigilõiv rahvastikuregistri andmete väljavõtte või väljatrüki eest on ühe inimese andmete kohta 5 eurot.
    Siseministeeriumi 2016. aasta eelarve keskendub piiriturvalisuse tagamisele ja sisejulgeoleku kindlustamisele.
    Siseministeeriumi valitsemisala eelarve on 2016. aastal 373 miljonit eurot. Kokku kasvab siseturvalisuse eelarve võrreldes 2015. aastaga 9,5% ehk 32 miljoni euro võrra. Riigitulude osas suureneb siseturvalisuse eelarve eelmise aastaga võrreldes kokku 4,1 protsenti ehk 12,9 miljonit.Siseturvalisuse 2016. aasta prioriteet on piiriturvalisuse tagamine – jätkub Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone välja ehitamine ning võsast puhastamine, valmivad Piusa kordon ja Narva-2 piiripunkt. Meie eesmärk on kinkida Eesti riigile 100. sünnipäevaks välja ehitatud piir. Samuti hangitakse Euroopa rahade toel multifunktsionaalne reostustõrjelaev ja seirelennuk, 63 eritranspordivahendit ja 12 drooni, mida kasutatakse automeeritud piirivalveks.Siseturvalisuse valdkond sai riigieelarvest juurde 4,7 miljonit sisejulgeolekutöötajate palgatõusuks. Esmane prioriteet on tõsta nende siseturvalisuse töötajate palka, kes hoolitsevad igapäevaselt meie inimeste elu ja tervise eest.Operatiivteenistujate varustusest on plaanis uuendada politseinike ja päästjate isikukaitsevarustust, näiteks killuveste, kaitseveste ja merepäästeülikondi, samuti pommiülikondi ja pommiroboteid.Sõidukiparki saabuvad 2016. aastal 6 päästeameti redelautot, mis aitavad päästa inimesi kõrghoonetest, PPA-le on plaanis hankida sisejulgeolekufondi toel 96 uut patrullautot, lisaks on kavas hankida 4 löögikindlat bussi. Uus tehnika aitab hädaolukordades kiiremini kohale jõuda ning tagada meie operatiivtöötajate turvalisust.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.