• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Diskrimineerimised murdsid end töövaidluste hulka

    Eestis tõstavad pead töövaidlused diskrimineerimise teemadel.Foto: Scanpix/Panthermedia

    Töövaidluste arv kasvas töövaidluskomisjonis möödunud aastal pea 14% ning muude vaidluste sekka on ennast murdnud ka kaebused diskrimineerimise peale.

    „Viimasel ajal on töövaidluste pilti hakanud ilmestama diskrimineerimisvaidlused. Neid on küll vähe, kuid võib aimata, et just selles valdkonnas muutuvad inimesed varasemast teadlikumaks ja julgemaks. Tõenäoliselt on siin abi olnud riigi üldisest diskrimineerimist taunivast poliitikast, asjakohastest seadustest ning võrdse kohtlemise voliniku tegemistest,“ märkis Eesti Ametiühingute Keskliidu õigussekretär Tiia Tammeleht.
    Tema sõnul mõjutab inimeste tahet oma õiguste eest seista suurem kindlus tuleviku suhtes. „Ehk siis teadmine, et kui kaotan töö, on olemas uks, mille saan avada ja edasi liikuda. Kui kindlustunnet saadab piisav arukus, on vaidlused põhjendatud ja reeglina ka positiivse tulemiga,“ seletas Tammeleht.
    Tööinspektsiooni õigustalituse juhataja Elina Soometsa sõnul tõusis töövaidluste arv töövaidluskomisjonis möödunud aastal pea 14%, jõudes 2690ni. Kuid samas oli ülemöödunud aasta Soometsa sõnul kõige väiksema töövaidluste arvuga aasta üldse. „Lisandunud 325 töövaidlusest esitati 206 Tallinnas ja Harju maakonnas lahendamiseks. Aastast 2011 ei ole juhtumite arv ületanud 3000 piiri. Märkimisväärsena on meil siiani 2009. aasta, mil kokku lahendati 6371 töövaidlust,“ märkis Soomets.
    Vaidlused võivad kesta pea päeva
    Soometsa sõnul on viimastel aastatel töövaidlused muutunud mõnevõrra keeulisemaks ja rohkem kaasatakse ka esindajaid. „Siiski puudutab suur osa nõuetest saamata jäänud töötasu, seetõttu ei ületa tavaliselt üks istung ajaliselt ühte tundi. Mahukate, keeruliste töövaidlusasjade korral võidakse planeerida tööpäevale üksnes üks istung, jättes istungi lõppemise aeg lahtiseks. Näiteks töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude korral võib istungi kestuseks olla viis tundi või isegi enam,“ seletas Soomets.
    Näitena viimatistest pikematest töövaidlustest võib tuua Nordea panga ja selle endise töötaja ja vallandatud ametiühingu usaldusliikme Hannes Veskimäe teise vaidluse töövaidluskomisjonis, mis kestis kokku kuus tundi.
    Tammelehe sõnul on tavapärane see, et töövaidluskomisjoni istung kestab tund aega, nelja-viietunnine istung on erand, mida tuleb ette üsna harva. „Reeglina on siis tegemist sisult mahuka ja õiguslikult keeruka vaidluse ning tugevate pooltega, kus kumbagi esindab asjatundlik jurist või advokaat,“ selgitas ta.
    Kõike rohkem vaieldakse saamata töötasu üle
    Tammeleht prognoosis, et töövaidluste arv Eestis oluliselt ei kasva ega kahane, kuid teatav kõikumine statistikas on alati olemas. Tema sõnul paranes inimeste teadlikkus oma õigustest töösuhetes mõnevõrra pärast seda, kui tööturul toimus tänu majanduslangusele korrektuur ning kehtima hakkas uus töölepingu seadus. „Teadlikkuse tõustes hakati ka mõnevõrra rohkem oma õiguste eest seisma. Ent valdav vaidluste kasv seisnes toona ikkagi saamata jäänud töötasudes, mille käivitajaks oli pigem üldine majandussurutis, mitte niivõrd töötajate teadlikkus oma õigusest saada töötasu,“ seletas Tammeleht.
    Saamata jäänud töötasu nõue on tema sõnul tänaseni üks peamisi nõudeid töövaidluskomisjonides. „Nende arv sõltub aga valdavalt tööandjate oskusest ja tahtest õigesti ja õiglaselt majandada. Töötasunõuete kõrval seisavad töövaidlusasjades töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise nõuded, mille esitajaiks on sageli ka tööandjad,“ lisas Tammeleht.
    Eesti Finantssektori Töötajate Liidu juhatuse aseesimehe Tanel Erik Podari sõnul on finantsalal näha, et töötajad on oma õiguste kaitsmisel varasemast aktiivsemad olnud. „Liidult küsitakse rohkem nõu tööandja rikkumiste kohta ning töötajad on valmis tööandjaga töövaidluskomisjonis ja kohtus vaidlema ning seisma oma õiguste eest. Selles mõttes on toimunud positiivne areng töötajate mõtteviisis,“ märkis Podar.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.