Diskrimineerimised murdsid end töövaidluste hulka

Vaidlused võivad kesta pea päeva

Soometsa sõnul on viimastel aastatel töövaidlused muutunud mõnevõrra keeulisemaks ja rohkem kaasatakse ka esindajaid. „Siiski puudutab suur osa nõuetest saamata jäänud töötasu, seetõttu ei ületa tavaliselt üks istung ajaliselt ühte tundi. Mahukate, keeruliste töövaidlusasjade korral võidakse planeerida tööpäevale üksnes üks istung, jättes istungi lõppemise aeg lahtiseks. Näiteks töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude korral võib istungi kestuseks olla viis tundi või isegi enam,“ seletas Soomets.

Näitena viimatistest pikematest töövaidlustest võib tuua Nordea panga ja selle endise töötaja ja vallandatud ametiühingu usaldusliikme Hannes Veskimäe teise vaidluse töövaidluskomisjonis, mis kestis kokku kuus tundi.

Tammelehe sõnul on tavapärane see, et töövaidluskomisjoni istung kestab tund aega, nelja-viietunnine istung on erand, mida tuleb ette üsna harva. „Reeglina on siis tegemist sisult mahuka ja õiguslikult keeruka vaidluse ning tugevate pooltega, kus kumbagi esindab asjatundlik jurist või advokaat,“ selgitas ta.

Kõike rohkem vaieldakse saamata töötasu üle

Tammeleht prognoosis, et töövaidluste arv Eestis oluliselt ei kasva ega kahane, kuid teatav kõikumine statistikas on alati olemas. Tema sõnul paranes inimeste teadlikkus oma õigustest töösuhetes mõnevõrra pärast seda, kui tööturul toimus tänu majanduslangusele korrektuur ning kehtima hakkas uus töölepingu seadus. „Teadlikkuse tõustes hakati ka mõnevõrra rohkem oma õiguste eest seisma. Ent valdav vaidluste kasv seisnes toona ikkagi saamata jäänud töötasudes, mille käivitajaks oli pigem üldine majandussurutis, mitte niivõrd töötajate teadlikkus oma õigusest saada töötasu,“ seletas Tammeleht.

Saamata jäänud töötasu nõue on tema sõnul tänaseni üks peamisi nõudeid töövaidluskomisjonides. „Nende arv sõltub aga valdavalt tööandjate oskusest ja tahtest õigesti ja õiglaselt majandada. Töötasunõuete kõrval seisavad töövaidlusasjades töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise nõuded, mille esitajaiks on sageli ka tööandjad,“ lisas Tammeleht.

Eesti Finantssektori Töötajate Liidu juhatuse aseesimehe Tanel Erik Podari sõnul on finantsalal näha, et töötajad on oma õiguste kaitsmisel varasemast aktiivsemad olnud. „Liidult küsitakse rohkem nõu tööandja rikkumiste kohta ning töötajad on valmis tööandjaga töövaidluskomisjonis ja kohtus vaidlema ning seisma oma õiguste eest. Selles mõttes on toimunud positiivne areng töötajate mõtteviisis,“ märkis Podar.