Cameroni Euroopa kõnelused otsustaval sirgel

Piirangut nõuab Suurbritannia peaminister David Cameron, kes on lubanud brittidele Euroopa Liidust välja kaubelda paremad tingimused, mille põhjal rahvahääletusel otsustada Suurbritannia liidus jätkamine. Nõudmised puudutavad nelja valdkonda, kuid sisserände piiramisest on saanud kõige teravam teema nii brittide endi kui ka teiste liikmesriikide jaoks, kes ei taha oma kodanike diskrimineerimist ega ELi vaba liikumise alusprintsiipide nõrgestamist.

Käes on otsustavad nädalad, sest Suurbritannia nõudmisi on kavas arutada Euroopa Liidu valitsusjuhtide kohtumisel, mis toimub 18. -19. veebruaril. Kaalul ei ole mitte ainult Suurbritannia tulevik ELis, vaid Euroopa Liidu koostöö tervikuna – brittide lahkumine võib olla kogu kriisidest nõrgestatud liidu lagunemise algus.

Praeguste plaanide järgi saadab Euroopa Ülemkogu juht Donald Tusk uuel nädalal kõigile liikmesriikidele tutvumiseks võimaliku kokkuleppe kava. Sel põhjusel on Briti peaminister David Cameron just viimastel päevadel aktiivselt Euroopa Liidu kõrgemate ametnikega suhelnud, et lepe tuleks selline, mida kodus võidukalt esitleda saaks. Reedel kohtus Cameron Brüsselis nii Euroopa Parlamendi juhi Martin Schultzi kui ka Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga. Pühapäeval oli Donald Tusk omakorda Londonis, et kokkuleppe kavale veel viimast lihvi anda.

Cameron rõhutas reedel kohtumiste järel, et laual olev kompromiss, mis puudutab teistest liikmesriikidest tulnud töötajatele toetuste maksmist, britte ei rahulda.

"Saavutasime teatud edu, kuid sellest ei piisa," ütles Camron kohtumiste järel. "Ma ei saa kindlalt väita, et me veebruaris nii kaugele jõuame, kuid kavatsen kõvasti selle nimel pingutada, et brittidele hea kokkulepe välja võidelda," vahendas Bloomberg. 

Kui meenutada, siis lubas Cameron algselt kehtestada korra, kus õigus sotsiaaltoetustele tekib alles nelja aasta pikkuse üleminekuaja järel. Ehk kui eestlane ja britt teevad Suurbritannias sama tööd, siis britt saab maksusoodustusi, eluasemetoetust ja lastetoetusi, eestlane aga – vähemalt neli aastat - mitte.

Selle asemel pakkus Euroopa Komisjon välja kompromissi, kuis kõik liikmesriigid saavad edaspidi õiguse tõmmata „hädapidurit“, kui teistest riikidest saabuvate töötajate tulv avaliku sektori võimalustele üle jõu käib. Laual on olnud erinevaid variante, kuidas selline „hädaolukord“ otsustatakse – näiteks kas ja millises ulatuses on vaja ka teiste liikmesriikide nõusolekut.

Briti meedia kirjutas nädalavahetusel viitega valitsusametnikele, et Cameron kavatseb Donald Tuskile selgeks teha, et nii lahjal kujul ettepanekul elulootust ei ole. Suurbritannia tahab, et hädapidurit saaks tõmmata kohe, kui referendum on toimunud, ehk teha seda juba tänaste rändevoogude juures. Samuti näeb Suurbritannia valitsus „hädapiduri lahendust“ vaid ajutise lahendusena, mis annab võimaluse edaspidiseks välja töötada püsiv lahendus rändevoogude ohjamiseks.

Cameroni nõunike sõnul ei kavatse peaminister iga hinna eest kompromissile minna. Briti euroskeptikutele pole aga pakutav kompromiss enamat kui hale nali. Poola välisminister Witold Waszczykowski kordas samas reedel, et Poola ei lepi oma teistes ELi riikides töötavate kodanike sotsiaaltoetustest ilma jätmisega. Ükski liikmesriik ei soovi aga brittide EList lahkumist ning üsna üksmeelsed ollakse ka selles, et mida varem referendum ära toimuda saaks, seda parem. Kui veebruaris brittidega kokkuleppele jõutakse, saaks referendum toimuda juba juunis.