Naftatulu langus sunnib Putinit riigifirmasid müüma

Selleks sunnib Venemaa riigieelarve kehv seis, kus nafta hinna langusest haigutab auk. Juba on kavas kulusid 10% kärpida, kuid sellest ei piisa.

Putinil on konkreetsed tingimused, kuidas erastamine võiks toimuda ja kes seal osaleda saaksid. Võimalikud ostjad saavad olla vaid Venemaal registreeritud ettevõtted. Ning tehinguid ei saa rahastada riigi kontrolli all pankadest võetud laenudega.

Kremlisse kohale kutsutud firmade seas olid naftakompaniid Rosneft ja Bashneft, pankadest VTB, lennufirma Aeroflot, teemantide tootja Alrosa, Venemaa Raudteed, vahendas agentuur Bloomberg. Financial Times lisas siia nimistusse veel ka Venemaa suurima laevandusfirma Sovcomfloti.

Putini sõnul peab starteegilise tähtsusega ettevõtetes riigi kontroll säilima.

„Erastamine etendab olulist rolli Venemaa majanduse struktuuri muutustes ja ergutab erainvesteeringuid,“ ütles Putin. „Erastatud varade uued omanikud peavad olema Venemaal registreeritud.“

Kohtumisel ei osalenud Venemaa suurima laenuandja Sberbanki juhti German Gref ja samuti ei ole pank erastamisnimekirjas. Kohtumisel polnud ka riigi kontrolli all olevate Transnefti ja Rostelecomi juhte.

Riigi vara müük peab olema majanduslikult kasulik ja arvestama turu olukorda, ütles Putin. Kindlasti ei või aktsiaid võileivahinna eest müüki panna, toonitas ta.

Juba möödunud aastal rekordiliselt suur riigieelarve defitsiit ähvardab nafta hinna langusest tänavu kerkida 6%-le, kui valitsus meetmeid kasutusele ei võta, ütles Venemaa rahandusminister Anton Siluanov nädalapäevad tagasi.

Venemaa 2016. aasta eelarve oli koostatud eeldusega, et nafta hind on 50 dollarit barrel. Jaanuaris langes Brenti nafta hind juba alla 28 dollari taset. Täna kaubeldi Brenti naftaga 33,7 dollari tasemel.