Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Paavo Nõgene kulutas krediitkaardiga tuhandeid eurosid

    Kultuuriminsteeriumi kantsler Paavo Nõgene (vasakul) ja kultuuriminister Indrek SaarFoto: Raul Mee

    Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene kulutas ministeeriumi krediitkaarti kasutades möödunud aastal tuhandeid eurosid, tehingute väljavõttes sisalduvad nii parkimistasud kui ka taksosõidud.

    Kultuuriministeeriumi krediitkaart oli 2015. aastal juhtkonna liikmetel:

    kultuuriminister Indrek Saar

    ministeeriumi kantsler Paavo Nõgene

    välissuhete osakonna juhataja Kadri Jauram

    Välisteenistuses viibivatel kultuuridiplomaatidel on kaart:

    Eike Eller, Brüssel

    Dimitri Mironov, Moskva

    Rea Rannu-Ideon, Pariis

    Anu Kippasto, Helsingi (asus ametisse detsembris 2015)

    Kersti Kirs, London (asus ametisse märtsis 2015)

    Kuulimiidid on üldjuhul 3000-3500 eurot. Limiiti suurendatakse ajutiselt, kui mitu lähetust on ühe kalendrikuu arvestusperioodis ning lähetuste korral, kui tuleb tasuda ka teiste kultuuriministeeriumist lähetuses olevate isikute lähetuskulusid.

    Krediitkaardiga tekkivad kulud on enamikul puhkudel seotud välislähetustel tekkivate transpordi-, majutus-, esindus-, projekti- või vastuvõtukulude katmisega (sh pidevalt välisteenistuses töötavate atašeede tegevuseks vajalikud tehingud).

    Eelistatud on küll arvete tasumine Tallinnast, kuid diplomaadil on õigus valida talle sobivaim makseviis.

    Kui krediitkaarti omavatel inimestel tekivad välislähetusel majutusasutuses koos tööalaste kuludega ka tööga mitteseotud kulusid, tasutakse need isikliku pangakaardiga või peetakse hiljem kinni töötasust. 

    allikas: kultuuriministeerium

    Paavo Nõgese käsutuses olnud kultuuriministeeriumi krediitkaardi mullust väljavõtet vaadates torkasid silma taksosõidud kodu- ja välismaal ning isegi mõned parkimistasud pealinna kaubanduskeskuses. Rohketel välisvisiitidel ei olnud lisaks majutusemaksetele harvad lõuna- ja õhtusöögi võõrustamised kolleegidega. Näiteks maksis Nõgene ühe Berliini ooperimaja juhtkonnaga peetud lõunasöögi eest viie inimese peale 250 eurot. Kokku kulutas kantsler mullu krediitkaardiga pea 14 000 eurot.
    Kultuuriministeeriumis oli möödunud aastal kasutusel kokku kaheksa krediitkaarti. Teiste kaardikasutus jäi palju tagasihoidlikumaks. „Nendest ühe kasutus lõppes, kuna kultuuriatašee Soomes vahetus ning kaardi kehtivusaja lõppemisel loobus kantsler 2016. aastal uue kaardi tellimisest,“ rääkis kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus.
    Kompus selgitas, et kultuuriministeeriumis jälgib raamatupidamine atašeede kulusid igakuiselt. Vajadusel täpsustatakse kulude tekkimise põhjusi, nii nagu igasuguste kulude puhul. 2015. aasta andmete põhjal on ministeerium Kompuse sõnul äsja täiendanud välisteenistuses töötavate atašeede käsiraamatut, kus on täpsustatud krediitkaardi kasutamise tingimusi.
    „Näiteks peavad atašeed edaspidi krediitkaardiga tekkivad kulud enne sündmuse toimumist kooskõlastama kultuuriministeeriumi välissuhete osakonnaga ning atašeede asukohalinnas on taksosõidu katmine põhjendatud vaid siis, kui tuleb transportida sündmustega seotud vahendeid või külalisi,“ lausus ta. „Loomulikult on krediitkaardi kasutamine taksos mõistetav juhtumitel, kui ühistransport ei tööta, selle kasutamine ei ole ajaliselt võimalik ning pole võimalik kasutada ka saatkonna autot,“ lisas ta. 
    Helsingi kohta märkis Kompus veel, et Eestile lähimas kultuuriatašeega linnas on kultuurisündmusi väga palju. Soomes on suurim eestlaste kogukond, ka soomlaste huvi eesti kultuuri vastu on aastatega olnud kasvav. „Seetõttu on ka ootused Helsingis töötava atašee suhtes kõrged ja sündmusi väga palju, mis tähendab ka Helsingis töötavale atašeele periooditi väga suurt töökoormust,“ märkis kommunikatsioonijuht. 
    Küsimusele, kas mõnel krediitkaarti kasutajal tuvastati mittekohane kaardikasutus, mis tuli endal tagantjärele kompenseerida, vastas Kompus, et sisekontrolli käigus ei ole selliseid tehinguid tuvastatud. „Samas on kulude optimeerimine kahtlemata õige ja ministeeriumile kokkuhoiukohtade otsimine pidev tegevus,“ lisas ta. 
    Samuti toonitas Kompus, nagu ka mitu Äripäevale krediitkaartiinfot väljastanud asutust, et nii nagu kõigi riigiasutuste puhul, auditeerib ka kultuuriministeeriumi majandustegevust igal aastal riigikontroll, kellel ei ole krediitkaartide kasutamise kohta olnud kriitikat ega muid tähelepanekuid.
    Riigikontroll ei hoia kõigil silma peal
    Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson märkis Äripäevale antud intervjuus, et riigikontroll ei auditeeri igat krediitkaarti kasutust ega kontrolli kuludokumente, sest see on iga asutuse enda ülesanne.
    Miks osa riigiga seotud asutusi kasutab krediitkaarte, ja neid on lausa mitmel isikul, osa kasutab neid väga harva või ei kasuta üldse?
    Riigikontrolli hinnangul on igati mõistlik, et iga asutus analüüsib oma vajadustest lähtudes ise, milliseid mooduseid ta makseteks kasutab, krediitkaart on lihtsalt üks maksevahenditest.
    Kui detailselt kontrollib riigikontroll krediitkaarte?
    Riigikontroll teeb asutustes kontrollitoiminguid lähtuvalt oma riskihinnangust. Riskihinnangu koostamisel võetakse muu hulgas arvesse asutuse tegevuse iseloomu, tehingute arvu ja suurust. Seejuures analüüsitakse kontrollikeskkonda: hinnatakse asutuses loodud sisekontrollisüsteemi ja selle toimivust. Sisekontrollisüsteemi loomise ja toimivuse eest vastutab asutus. Riigikontrolli kontrollitoimingud ei asenda asutuse enda loodud kontrollisüsteemi.
    Audit oma iseloomult on väljavõtteline, st kõiki tehinguid ei kontrollita. Riigikontroll ei kinnita kuludokumente, kuludokumentide kinnitamine ja nende hindamine on asutuse ülesanne. Riigikontroll hindab, kas asutus on järginud majandustehinguid tehes vastavaid õigusakte, asjakohaseid kordasid ja parimat praktikat. 
    Kas see on lubatav ja eetiline, et näiteks asutuse krediitkaardiga makstakse välismaal töölähetuses olles enda lõuna- ja õhtusöögi arveid? 
    Asutuse krediitkaart on ette nähtud töiste kulude tasumiseks. Kui tegemist on töise aruteluga, siis võib tegu olla töise kuluga. Seda hindab kuluhaldur.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.