Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kogenud projekteerija: Väo sõlm tuleb ohtlik

    Kogenud projekteerija Ain Kendra on Väo liiklussõlme uue lahenduse suhtes kriitiline.Foto: Eiko Kink

    TTÜ teetehnika lektor ja T-Konsult OÜ konsultant Ain Kendra hindab juba kolmandat korda ümber planeeritud Väo liiklussõlme uut lahendust ohtlikuks ja ühe kütusefirma huve eelistavaks.

    Tänane Äripäev kirjutab, et lähikuudel loodetakse punkt panna juba kümmekond aastat kestnud ja kaks luhtunud lahendust nõudnud Väo liiklussõlme saagale, mille eelmist ja liiklejate õnneks läbikukkunud lahendust dikteeris kodumaine kütusefirma Olerex, kelle tankla kerkinuks otse keset ristmikku. Ka uus lahendus sisaldab Olerexi tanklat, kuid tankla nihkub kavandatava maadevahetuse õnnestumisel liiklussõlme keskmest eemale ja häirib seega maanteeameti esindajate väitel vähem sõlme liiklust.
    Väo liiklussõlmes saavad kokku Tallinna–Narva maantee, Tallinna ringteele viiv Lagedi tee ja Laagna teelt Narva maanteele kulgev Rahu tee, mistõttu on tegu Eesti ühe olulisema liiklussõlmega.
    Mahasõit tanklasse tekitab ohte
    Järgnevalt avaldame Ain Kendra arvamuse Väo sõlme uue lahenduse kohta.
    "Ka praegust Väo liiklussõlme lahendust dikteeris Olerex ning mulle teadaolevatel andmetel ei ole värske detailplaneeringu järgi võimalik rajada normidele vastavat lahendust. Olerexi tankla on kolinud senisest asukohast – rambi ja ringi vahelt – Pirita jõe poolsesse nurka väljapoole rampi. Ent siiski hakkab mahasõit tanklasse toimuma otse rambilt, mis maanteenormis on otseselt keelatud (kehtiv norm ütleb, et kiiruse muutmise rajalt ja rambilt peale- ja mahasõite ette ei nähta). Lisaks on tanklasse viiv aeglustusrada normis sätestatust lühem. Kõik see tähendab paratamatult liiklusohtusid. Lisaks tuleks sõlme ringtee ja jõe vahelist ala vaadata laiemalt, kuna sinna on kavandatud veel äri- ja tootmismaad. Kui nüüd Olerex saab oma mahasõidu, siis on teised kohe ka küsimas. 
    Maanteenormi järgi on võimalik ka meie normidele mittevastavate lahenduste projekteerimine ja ehitamine, juhul kui see Soome või Rootsi normide järgi lubatud, majanduslikult mõistlik ja liiklusele ohutum oleks. See aga eeldab, et maanteeamet kui tellija põhjendaks teise riigi normide kasutamist lahenduse seletuskirjas. Antud juhul ma aga ei näe, kuidas oleks võimalik põhjendada liiklusohutuse osa.
    Siin on tegemist veel teistsuguse juriidilise probleemiga – detailplaneeringu ja projekti seosed. Planeeringule ei ole ette nähtud kohustuslikku auditeerimist. Kuid antud juhul kehtestatakse planeeringuga lahendus, mida ei ole võimalik hiljem projekteerimise protsessis normikohaseks ja ohutuks teha. Sisuliselt on projekteerija sellise planeeringu järel sundviskes – tahad tööd, riku seadust (või normi, mis määrusega kehtestatud).
    Ka üks endine kolleeg Soomest tutvus Väo sõlme uue lahendusega ja tema hinnang oli äärmiselt kriitiline. Leian, et planeeringu lahendusele peaks praegu tellima rahvusvahelise auditi. Eelmise lahenduse auditi koostasid näiteks tartlased ja see sai päris kriitiline. Pole põhjust arvata, et see nüüd oluliselt erinevaks kujuneks.
    Iseenesest on idee tanklast liiklussõlme juures ju hea. Kuid see eeldaks, et tankla ühendused on väljaspool sõlme. Selles kontekstis on Väo sõlme puhul ainus nurk, kuhu see tankla sobiks, Väo karjääri poolne. Ja mitte sõlme sees, vaid sõlmest väljaspool, selle kõrval. Ent Olerexil on sellel suunal juba automaattankla olemas, paar kilomeetrit Jüri poole.
    Tõele au andes on uus Väo sõlme lahendus küll parem kui eelmine, aga asjaolu, et tanklat just sõlme ja jõe vahele püütakse paigutada, viitab endiselt ja üheselt Olerexi huvidele."
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Novira Capitalil sai Riias valmis ärikvartal
Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas 70 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Novira Plaza.
Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas 70 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Novira Plaza.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.