Magnumi uus juht tuli siseringist

Magnumis juhtivatel ametikohtadel pikalt töötanud ja hiljuti ettevõttes tippjuhiks saanud Ahti Kallikorm võtab siiani ka endokrinoloogina patsiente vastu. Organiseerida on talle meeldinud kogu aeg, muu hulgas on ta olnud Põhja-Eesti Regionaalhaigla juht.

Ma arvan, et see ei ole nii. Varasemad juhid, nagu Leon Jankelevits või Kristjan Vilosius, ei ole samuti meditsiinitaustaga. Muidugi on teatav eelis, et tunned seda sektorit seestpoolt ja tead ravimite kõrvaltoimeid, aga see pole kõige olulisem.

Eestis ja Lätis planeerime logistikakeskuste laiendusi. Aga teeme ka ettevalmistusi 2019. aastal jõustuva võltsravimi direktiivi täitmiseks – see on gigantne ja ülimalt kulukas süsteem (väikeses Eestis aastane kulu suurusjärgus “vaid” pool miljon eurot), et võltsravimid turule ei jõuaks. Samas pole Eestis olnud teadaolevalt ühtegi juhtumit, kus keegi oleks apteegist saanud võltsravimi.

Paneb küsima, et miks ikkagi sellist kulukat süsteemi üles ehitatakse Euroopas, kui Kreeka ja Itaalia on saanud ajapikenduse mitte sellepärast, et nad ei saa ju niikuinii sellega hakkama, vaid (ja see ei ole minu huumor) et need kaks riiki omavad juba praegu niivõrd head siseriiklikku korraldust, et neil pole vaja selle süsteemiga enne 2025. aastat üldse ühineda.

Kõige olulisem on kurvi taha näha. Peab ära mõistatama, mis seal ees ootab ja millal pööre tuleb. Kurv võib tulla homme, järgmisel nädalal või järgmisel aastal. See võib olla 2019. aastal, kui käivitub võltsravimi direktiiv, mis muudab paljutki ravimikäitluses. Üks kurv ootab meid ees 2020. aastal, kui oleme sunnitud jaemüügist loobuma. Võimalike kurvidega tuleb arvestada ja osata vastavalt otsuseid teha.Tuleviku tegevuste planeerimist raskendab oluliselt asjaolu, et riigil puudub strateegiline vaade ravimipoliitikale.

Venemaale kohe kindlasti mitte. Vaid mõni kuu enne Krimmi sündmusi pakuti meile päris suure Ukraina apteegiketi omandamist, aga Margus Linnamäe vaist ütles, et kaup tuleb katki jätta. Suurimad apteegid olid Donbassi ja Mariupoli kaubanduskeskustes...

Mul on lapsepõlvest saati küljes suure magaja maine, seega on uni alati sügav ja hea. Ma ei ole sellele mõelnud.

Ravimipoliitika puudumise tõttu on suuremate teemade edukust raske hinnata, sest need on sõnastamata. Nii patsiendi kui ka tervishoiu osapoolte panust kiputakse vaatama fragmenteeritult ja mittesüstemaatiliselt, ilma tervikpilti silmas pidamata.On positiivne, et Eestis toimib digiretsept. Hästi on tehtud meie enda Netiapteek. Palju on siiski veel tegemata – näiteks ravimite võtmist Eestis süstemaatiliselt ei jälgita, ravimite personaalse jaendamise teenust pole puuduliku seadusandluse tõttu sisuliselt võimalik osutada. Me soetasime roboti Mustamäe apteeki, mis võimaldab inimestel ravimeid õigesti võtta – ravimid pakendatakse kuupäeva ja kellaaja kaupa eraldi pakenditesse nii, nagu arst ja apteeker on soovitanud.Seda teenust saame aga vaid Mustamäe apteeki külastavatele patsientidele pakkuda, sest personaalselt jaendatud ravimite müük ühelt apteegilt teisele pole lubatud. 

"Tunnen Ahtit juba aastaid – ta on usaldusväärne inimene, kelle peale saab alati kindel olla. Hea meeskonnamängijana mõtleb ta alati kaasa, pakub oma ideid ning aitab leida ka keerukates olukordades lahendusi. Ta leiab oma inimeste jaoks aega, et neid ära kuulata, toetada ja tunnustada, on inimlikus mõttes hästi mõistev. Kolleegi ja juhina väärtustab ta ettevõttesiseseid üritusi ja võtab neist võimalusel aktiivselt osa. Ahtil on ka väga hea huumorisoon, tänu millele saab koosolekutel tihti nalja. Tema optimism tõmbab ka teised kaasa ja toob nii mõnelgi päeval sära silmadesse."

Täismahus intervjuud loe Meditsiiniuudistest.