- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,00%7 764,64
- DOW 30−0,36%51 863,69
- Nasdaq 0,45%27 244,28
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,45
- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,00%7 764,64
- DOW 30−0,36%51 863,69
- Nasdaq 0,45%27 244,28
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sotsiaalmeedia ähvardab ajakirjanduse lömastada
Uudiste ja info levitamine on koondunud sotsiaalmeedia kätte. Kontroll info levitamise üle on suurendanud sotsiaalmeedia ettevõtete võimu - nad otsustavad ise, kellele millist infot edastada. Viimane kujutab aga ohtu sõnavabaduse ja demokraatia alustaladele.
Sotsiaalmeedia on klassikalise ajakirjanduse lihtsalt alla neelanud ning lisaks on sinna kõhtu kadunud ka poliitkampaaniad, inimeste isiklik elu, kaubandus, turvalisus ja ka valitsuse töö.
Selle tulemusel on toimunud kaks olulist muutust. Esiteks, ajakirjandus on kaotanud kontrolli info levitamise üle - see on nüüd sotsiaalmeedia platvormide käes. Algoritmid filtreerivad infot ja uudiseid ning see läbipaistmatu süsteem ei anna selgeid vastuseid, mille järgi valikuid tehakse.
Teiseks, kontroll info levitamise üle on suurendanud sotsiaalmeedia ettevõtete võimu. Google, Apple, Facebook, Amazon, Twitter, Snapchat ja muud gigandid on muutunud võimsateks kirjastajateks, kes kontrollivad, kellele infot saata ja kuidas seda infot rahaks teha.
Kõiges on süüdi nutitelefon
Tundub, et suuremad muutused ajakirjanduse ökosüsteemis hakkasid toimuma käsikäes nutitelefoni revolutsiooniga. Kuna telefon on muutunud arvuti asendajaks, veedavad inimesed palju rohkem aega internetis – uuringute järgi isegi 2 korda rohkem kui lauaarvutiajastul. Telefon meie taskus on ju värav maailma ning annab tohutult palju võimalusi teabe levitamiseks ja kättesaamiseks.
Kuna enamus internetis veedetud ajast möödubki mobiilis, on peamisteks soosikuteks saanud äpid ehk rakendused. Google'i läbiviidud uuringute järgi kasutavad inimesed regulaarselt 45 rakendust.
Kõige populaarsemaks osutus Facebooki rakendus, mida 40% inimesi peab oma peamiseks uudiste allikaks. Huvitav fakt! Seega veedavad inimesed suurema osa internetis oldud ajast sotsiaalmeediakanalites – selline koondumine vähendab aga meedia paljusust, mis võib viia monopoliseerumiseni. Ajakirjandus peab nüüd kolima samuti üle sotsiaalmeediasse, et pildile pääseda ja pakkuda inimestele infot seal, kus nad seda saada soovivad.
Loe pikemalt Äripäeva teemaveebi bestmarketing.ee artiklist "Sotsiaalmeedia kontrollib ajakirjandust".
Hetkel kuum
Hetkel kuum
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
1
2
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
3
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
4
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele