26.03.16, 11:30

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sotsiaalmeedia ähvardab ajakirjanduse lömastada

Sotsiaalmeedia tähtsuse tõus on viimase viie aastaga muutnud meediamaastikku rohkem, kui eelnenud 500 aasta arengud kokku, nendib Briti akadeemik ja ajakirjanik Emily Bell oma uurimuses. Paraku on sotsiaalmeedia gigantide kasvav võim omamoodi oht sõnavabadusele ja demokraatiale.

Äripäev

Suuremad muutused ajakirjanduse ökosüsteemis hakkasid toimuma käsikäes nutitelefoni revolutsiooniga.

Suuremad muutused ajakirjanduse ökosüsteemis hakkasid toimuma käsikäes nutitelefoni revolutsiooniga.
Foto: Reuters/Scanpix

Uudiste ja info levitamine on koondunud sotsiaalmeedia kätte. Kontroll info levitamise üle on suurendanud sotsiaalmeedia ettevõtete võimu - nad otsustavad ise, kellele millist infot edastada. Viimane kujutab aga ohtu sõnavabaduse ja demokraatia alustaladele.

Sotsiaalmeedia on klassikalise ajakirjanduse lihtsalt alla neelanud ning lisaks on sinna kõhtu kadunud ka poliitkampaaniad, inimeste isiklik elu, kaubandus, turvalisus ja ka valitsuse töö.

Selle tulemusel on toimunud kaks olulist muutust. Esiteks, ajakirjandus on kaotanud kontrolli info levitamise üle - see on nüüd sotsiaalmeedia platvormide käes. Algoritmid filtreerivad infot ja uudiseid ning see läbipaistmatu süsteem ei anna selgeid vastuseid, mille järgi valikuid tehakse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teiseks, kontroll info levitamise üle on suurendanud sotsiaalmeedia ettevõtete võimu. Google, Apple, Facebook, Amazon, Twitter, Snapchat ja muud gigandid on muutunud võimsateks kirjastajateks, kes kontrollivad, kellele infot saata ja kuidas seda infot rahaks teha.

Kõiges on süüdi nutitelefon

Tundub, et suuremad muutused ajakirjanduse ökosüsteemis hakkasid toimuma käsikäes nutitelefoni revolutsiooniga. Kuna telefon on muutunud arvuti asendajaks, veedavad inimesed palju rohkem aega internetis – uuringute järgi isegi 2 korda rohkem kui lauaarvutiajastul. Telefon meie taskus on ju värav maailma ning annab tohutult palju võimalusi teabe levitamiseks ja kättesaamiseks.

Kuna enamus internetis veedetud ajast möödubki mobiilis, on peamisteks soosikuteks saanud äpid ehk rakendused. Google'i läbiviidud uuringute järgi kasutavad inimesed regulaarselt 45 rakendust.

Kõige populaarsemaks osutus Facebooki rakendus, mida 40% inimesi peab oma peamiseks uudiste allikaks. Huvitav fakt! Seega veedavad inimesed suurema osa internetis oldud ajast sotsiaalmeediakanalites – selline koondumine vähendab aga meedia paljusust, mis võib viia monopoliseerumiseni. Ajakirjandus peab nüüd kolima samuti üle sotsiaalmeediasse, et pildile pääseda ja pakkuda inimestele infot seal, kus nad seda saada soovivad.

Loe pikemalt Äripäeva teemaveebi bestmarketing.ee artiklist "Sotsiaalmeedia kontrollib ajakirjandust".

Äripäev

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

20.06.25, 18:46

Paadiga vabadusse: miks üha rohkem eestlasi vee peale kipub?

Enimloetud

Saated

19.06.25, 13:18

Swedbanki ökonomist avaldab, kui kõrget palka peab teenima Tallinnas korteri ostmiseks

Börsiuudised

18.06.25, 14:56

Hispaania kinnisvara tootlusest unistavat investorit kollitab uus regulatsioon

Saated

18.06.25, 17:01

Hinnatud restoranid sulgenud tippkokk avas uue koha. "Alustadki kohe kokkuhoiuga"

Saated

19.06.25, 08:53

Spordiajakirjanik: Pohlak võidab, aga asi võib selguda kohtus

Börsiuudised

19.06.25, 01:08

USA keskpanga juhi sõnad lõpetasid aktsiate tõusu

Arvamused

19.06.25, 13:51

Jalgpalliajakirjanik: just selles Pohlaku trikk seisnebki

Viimased uudised

Uudised

20.06.25, 19:00

Äikese pankrot jõudis märgilise lepinguni, mida keegi sõlmima ei tulnud

Maruste: “See on eriti totter olukord”

Sisuturundus

20.06.25, 18:46

Paadiga vabadusse: miks üha rohkem eestlasi vee peale kipub?

Börsiuudised

20.06.25, 18:43

Temu müük USAs langes 25%, aktsia taandub

Saated

20.06.25, 18:00

Tehisaru põllumajanduses: ainult haige taim saab mürki ja satelliit mõõdab mulla niiskust

Saated

20.06.25, 17:44

Päev pärast Pohlaku triumfi: peatoetaja ootab tulemusi, teised ettevõtjad kidakeelsed

Börsiuudised

20.06.25, 17:31

Keskmisest kuumem juuli hakkab Euroopa energiaturgu kimbutama

Uudised

20.06.25, 17:19

Euroopa peab läbirääkimisi Iraaniga. Prantsusmaa president lubab terviklikku lahendust

Uudised

20.06.25, 17:06

Leedu saab üle poole miljardi laenu sõjaväebaasi rajamiseks

Kristjan Maruste asutatud elektritõukerattafirmale Äike Mobility sai kevadel saatuslikuks koostöö maailmakuulsa KTMiga. Austria suurfima läks poole tehingu pealt saneerimisele, mistap vajus Äike pankrotti.

Äikese pankrot jõudis märgilise lepinguni, mida keegi sõlmima ei tulnud

Maruste: “See on eriti totter olukord”

Tagaplaanil vasakult: Põhja-Pärnumaa Madis Koit, Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt, taristuminister Kuldar Leis. Nurgakivi kinni betoneerimisel olid ürituseks palgatud koolinoored ja noorloom.

Traktoristi elu kalleim veos ning piima mekutavad tippjuhid: farmi kõrval läheb käima rohegaasi tootmine

Kuna uues seaduses on palju lahtist ja palju vaieldavat, siis ootab advokaat Triinu Järviste sõnul kindlasti ees palju kohtuvaidlusi.

Palju lahtist ja vaieldavat: uus seadus viib ettevõtjaid rohkem kohtusse

Äikese pankrot jõudis märgilise lepinguni, mida keegi sõlmima ei tulnud

Maruste: “See on eriti totter olukord”

Jalgpalliliidu peatoetaja LHV näeb, et liidu presidendivalimiste taustal tõstatatud avatuse ja läbipaistvuse teemad on aina olulisemad.

Päev pärast Pohlaku triumfi: peatoetaja ootab tulemusi, teised ettevõtjad kidakeelsed

Euroopa Komisjoniga suhtlus jätkub seoses ravimiseaduse muudatusega, mis annaks haiglaapteekidele õiguse ravimeid ise maale tuua. Foto on illustratiivne.

Haiglaapteekide õigus ravimeid maale tuua toppab

Reedel edenes Tallinna börs 0,1%, kuid nädala lõikes taandus 0,94%.

Balti börsid tõusid reedel, kuid nädala lõikes jäid punasesse

Bolti asutaja ja tegevjuht Markus Villig ütles, et Bolt tahab ise ka ettevõtteid osta.

Rootsi idufirma tahaks osta Bolti tõukerattaäri. Villig: firmad võivad ikka unistada

Eesti jalgpalliliitu juba 18 aastat juhtinud Aivar Pohlak valiti eile taas järgmiseks neljaks aastaks alaliidu presidendiks.

Äripäev eetris: Aivar Pohlak on Eesti viimane omasugune dinosaurus

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Temu vähendas USA tarbijatele suunatud reklaame drastiliselt, Shein jätkab senises mahus.

Temu müük USAs langes 25%, aktsia taandub

Lätis algava Hepsori arenduse kohta ütles ettevõtte Läti maajuht Martti Krass, et uue hoone piirkond on hea elukeskkond nii peredele, noortele spetsialistidele kui ka eakatele.

Hepsor püstitab Riiga 15 miljoni eurose hoone

Seni sõnumirakendusena tuntud X (endine Twitter) tahab edasi liikuda uute teenuste suunas.

Elon Muski X teeb peagi võimalikuks investeerimise

“Kuna tollisõja makromõjude avaldumiseni läheb mitu kuud, sõltub lähiajal turu optimism eelkõige kaubanduslepetega seotud uudisvoost,” kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Sander Danil.

Sander Danil: turgude optimism püsib nõrkadel jalgadel

Andres Viisemanni (pildil keskel) sõnul nimetab mitu LHV konkurenti endiselt osa oma fonde aktiivseteks, kuid ainsaks põhjuseks peab ta seda, et sellega küsitakse tasu teenuse eest, mida ammu enam ei osutata.

Andres Viisemann paiskab teravaid kriitikanooli Luminori pihta

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 27 p 14 t
Toimumiskoht:
Tallinn