• OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • 30.03.16, 12:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venemaa suurpanka päästab kogu riik

Venemaa suuruselt teise panga, Vnešekonombanki (VEB) päästmisesse soovitakse kaasata sisuliselt kogu riik, kirjutab majandusleht Vedomosti.
Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina on mures VEBs toimuva pärast.
  • Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina on mures VEBs toimuva pärast. Foto: EPA
Välja käidud plaani kohaselt panustaks päästepaketti nii riigieelarve, Venemaa keskpank, riigifirmad ja -korporatsioonid, tulevased pensionärid ja paljud teised. Sellise ettepanekuga tuli välja panga verivärske juhatus. VEB varad moodustavad koguni 9 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust.
Venemaa president Vladimir Putin vahetas pangas juhtkonna välja kõigest kuu aja eest, kui kutsus tagasi tosin aastat VEBd juhtinud Vladimir Dmitrijevi ning määras tema asemele Sberbanki asepresidendi Sergei Gorkovi. Vastse juhi värske plaan näeb ette, et panga rekapitaliseerimisse panustaks nii riigieelarve kui ka Venemaa keskpank, kes konverteeriks panga võla allutatud laenuks.
Panga likviidsuse tagaks kõik riigiga seotud asutused. Riigikassa hoiustaks 55 miljardit rubla (lisaks 45 miljardi rublasele laenule), sotsiaalfond pikendaks 45 miljardi rublast hoiust või see asendataks Gazprombanki hoiusega, samuti hoitaks VEBs riigifirmade ja -korporatsioonide vahendeid summas kuni 100 miljardit rubla. Lisaks loodab pank saada raha pensionifondist, kui see paigutab oma vahendid VEB pikaajalistesse võlakirjadesse. Samuti on VEB valmis loobuma osalusest Gazpromist – 2,7protsendilise osaluse eest saaks pank hinnanguliselt 1,3 miljardit dollarit ehk ligi 100 miljardit rubla.
Tasub teada
VEB vajab Vene meedia andmetel 2020. aastani kokku 1,3 triljonit rubla ehk 17 miljardit eurot, sealhulgas selleks, et vältida välisvõlgade maksejõuetust.
Seejuures peaks pank kustutama 2016. aastal 730 miljoni euro ning 2017. aastal juba peaaegu kahe miljardi euro väärtuses välislaene.
Venemaa majandusminister Aleksei Uljukajev on öelnud, et sel aastal saab riik panka aidata kõigest 150-200 miljardi rubla ehk 2 miljardi euroga.
Riik võtab üle hapud ärid
Panga raamatupidamine loodetakse puhastada nii, et müüakse osa probleemseid varasid, nagu pangad, vagunid, lennukid, liisingut pakkuvad tütred, ning teine osa antakse riigile. Kokku plaanitakse hoida ka heategevuse arvel, vähendades seda juba tänavu 1 miljardi rubla võrra.
„Meie hinnangul on VEB võlakirjade risk väga sarnane riigiga – kui riik lubab suuruselt teisel finantsasutusel kuulutada välja maksejõuetus, siis on raske ette kujutada, mis hakkab juhtuma majanduses,“ põhjendas pensioniraha kasutamist riigifirma võlakirjade ostmiseks VEB töötaja ajalehele Vedomosti. Ka S&P analüütiku Karen Vartapetovi hinnangul on VEB võlakirjade maksejõuetus võrreldav riigi maksejõuetusega ehk risk pole kuigi suur.
Vedomosti andmetel on juba heaks kiidetud 150 miljardi rubla eraldamine riigieelarvest VEB kapitalisüstiks ning samuti riigikassa vahendite hoiustamine. Ülejäänud punkte alles arutatakse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele