• OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • 25.04.16, 08:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uuring: eestlased on tagasihoidlikud säästjad

Väljaandes Global Finance Magazine avaldatud uuringus võrreldi 25 riigi elanike säästmisharjumusi ning selgub, et eestlased eriti usinad säästjad pole.
Kes senti ei korja, see eurot ei saa
  • Kes senti ei korja, see eurot ei saa Foto: epa
MarketWatch vahendab Global Finance Magazine’i uuringut, kus analüüsiti OECDsse kuuluvate riikide elanike säästmisharjumusi. Tõsi, uuringusse pole kaasatud kõik organisatsiooni liikmed, vaid 25 neist. Sellise valiku täpsemat põhjust pole välja toodud.
Tulemuste saamiseks võeti aluseks riikide SKP per capita, samuti võeti arvesse ostujõu pariteeti. Väljaanne leidis, et kõige suuremad säästjad ei pruugi tegelikult elada kõige rikkamates riikides.
Kodumajapidamiste üldist säästude määra defineeriti uuringus järgmiselt: kodumajapidamiste igakuisest kasutada jäävast tulust lahutati see osa, mille leibkond tarbimisele kulutab. Nii selgub uuringust, et kõige usinamad rahasäästjad on šveitslased (säästude määr 17,8%), järgnevad luksemburglased (17,3%) ja rootslased (15,8%). Eestlaste puhul on sama näitaja 2,9 protsenti, soomlaste puhul aga vaid 0,8 protsenti. Saksamaa puhul on sama näitaja 9,6 protsenti, Ungari puhul 9 protsenti.
Uuringus tuuakse välja, et seesuguseid tulemusi tuleks siiski vaadata ettevaatusega ning arvestada, et üksnes leibkonna kulusid ja tarbimiskulusid arvestades ei pruugi saada täielikku pilti, kui rikas pere on. Sellesse uuringusse pole näiteks kaasatud erinevad laenukohustused, elamisstandard ning kulutused sotsiaal- ja heaoluteenustele, mis on riigiti erinevad. Samuti oleks taoliste uuringute puhul mõistlik vaadata pikemat perioodi kui üks aasta, kuna üldjuhul erinevad kodumajapidamiste säästude määrad aastate lõikes päris palju. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele