- OMX Baltic0,32%320,42
- OMX Riga0,32%975,46
- OMX Tallinn0,65%2 242,75
- OMX Vilnius−0,13%1 510,8
- S&P 5000,41%7 690,73
- DOW 30−0,07%51 966,03
- Nasdaq 1,11%26 430,89
- FTSE 100−1,08%10 764,69
- Nikkei 225−0,62%64 916,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,79
- OMX Baltic0,32%320,42
- OMX Riga0,32%975,46
- OMX Tallinn0,65%2 242,75
- OMX Vilnius−0,13%1 510,8
- S&P 5000,41%7 690,73
- DOW 30−0,07%51 966,03
- Nasdaq 1,11%26 430,89
- FTSE 100−1,08%10 764,69
- Nikkei 225−0,62%64 916,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Katlatootjad kuulevad karmi kriitikat
Eesti kütteseadmete tootjad ei oska end turustada ning toodete kvaliteet ja disain on maailmas läbilöömiseks liiga keskpärane, kõlab kriitika. Ettevõtjad on tagasisidega kohati nõus.
Eesti katlatootjate jaoks on välisturgudele murdmine jäänud seni võimatuks ülesandeks. Tootmismaht on väike ja disain ning turustustegevus tagasihoidlik. Lisaks pole kohalikel tootjatel nime ja mainet, millega välisturgudel silma paista, kirjutab 28. aprilli Äripäev tööstuse rubriigis.
Väikekatelde tootmine kuulub nišitööstuse valdkonda. Sestap on konkurentsis määrav tootja ajalooline nimi ja tuntus. "Lisaks kaubamärgile nime tegemisele tuleb hoolitseda ka tootmiskoguste eest," märkis väikekatlaid ja akumulaatorpaake ning teisi kütteseadmeid ja tarvikuid tootva ASi Viljandi Metall juhatuse esimees Jaak Sulg. Ta lisas, et innovaatilised lahendused on iseenesestmõistetavad, kuid välisturule sisenedes peab maht olema tunduvalt suurem kui meil praegu.
Soome katlatootjad ja leedukate Neris on maailmas üsna tuntud. Endiste sotsialismileeri riikide, näiteks Tšehhi ja Poola eelis seisneb selles, et nad suudavad tootmise omahinna väiksemate sisekuludega madalal hoida. Meie tootjate omahind on seevastu kõrge.
Viljandi Metall jõudis välisturule kakskümmend aastat tagasi. Toona oli tootmises nõukogude ajast pärit harukatel, mida koos Rootsi partneriga kohandati. Partner viiski toote sealsele turule, kus see ka oma koha leidis. Paraku jäi müügiareaal Sule sõnul lokaalseks ja nüüdseks on sealne müük tagasihoidlik.
"Müüme valdavalt koduturule," märkis Sulg. "Natukene oleme müünud Saksmaaale, aga see on jäänud pigem üksikürituseks," lisas ta. "Üldplaanis tuleb tõdeda, et Eestis ei ole selliseid katlatootjaid nagu Soomes või Leedus,” märkis Sulg.
Soojusseadmete tootmise, müügi ja paigaldusega tegelev OÜ Rapla Metall on välja kasvanud Fesma Alu tsehhist, kus alustati katelde tootmisega juba nõukogude ajal.
"Arvan et vähemalt viis aastat peaks olema katlaid toodetud ja paar tuhat müüdud, et ettevõtet saaks lugeda usaldusväärseks ja kogemustega tootjaks," märkis ettevõtte tegevjuht Margus Maidre. "See on väga oluline. Paari-aastase taustaga ettevõtteid ei võeta lihtsalt tõsiselt,” sõnas Maidre.
Kommentaar
Kohalikul tootjal on veel palju õppida
OÜ Cerbos juhataja Margus Kukk
Kohalike tootjate müügioskused ei ole paraku head. Vastupidi, saamatus selles vallas pärsib läbilöögivõimet. Soovida jätab ka üldine kvaliteet ja disainlahendused. Kohalike toodete paketid on algelised ja selliseid lahendusi nagu välismaistel suurtootjatel ei suudeta pakkuda.
Olen kakskümmend aastat toonud katlaid Euroopa suurimast pelletikatelde tehasest sisse ja võrreldes meie tootjate kateldega näevad välismaised sedavõrd head välja, et eestlastel tasub sellest õppida. Disain ja töötlus ning iga detail on peensusteni viimistletud, tooted algusest lõpuni läbi mõeldud. Kvaliteet on see, mis loeb. Poolikut toodet ei ole võimalik Euroopas müüa.
Oluliseks on muutunud ka katelde internetipõhine juhtimine, mis tähendab, et kogu teave katla tööst, temperatuurist ja katla haldamine on võimalik nutitelefonist. Kuigi selliseid lahendusi eelistatakse ja nendel oleks turgu, on Eesti tootjatel ka siin arenguruumi. Tüüpiliselt kasutatakse välismaist automaatikat, kuid kohalike IT-lahenduste koha pealt haigutab tühjus. Näiteks Viljandi Metalli katlad on küll nutitelefonist juhitavad, kuid lahendustena kasutatakse Sloveenia automaatikat.
Edu jääb tootmismahu taha
Mis puudutab suurel turul pildil püsimiseks vajalikke tootmismahte, märkis Maidre, et olukord on nukker ja praeguse seisuga ei suuda ükski Eesti katlatootja suures mastaabis tõsiseltvõetav olla. Lisaks raskendab välisturgudele sisenemist see, et paljud riigid hoiavad oma siseturgu ja eelistavad kodumaiseid tootjaid. "Allhanke tootmisettevõtted valmistavad suurtele katlatootjatele tuhandeid katlaid kuus ja usaldatakse Austria ning Saksamaa tootjaid,” lausus Maidre.
Nii on Eesti tootjatel võimalus silma paista eelkõige tänapäevaste lahendustega. Üks võimalus, mis aitab uustulnukal suurte tootjatega konkureerimisel silma paista, on pakkuda kliendikeskset lähenemist, olla paindlik ja tagada hea kvaliteet. "Turundus mängib olulist rolli ja suhtlemine koostööpartnerite ning klientidega on väga tähtis,” loetles Maidre.
Väiketootjad võiksid olla rohkem avatud väljakutseteks – kuna paljud tasuvad projektid ja tooted eeldavad rätsepatööd, mida suurtootjad ei suuda igas nišis pakkuda, tasub otsida valdkondi, millesse pole veel panustatud või kus tase on nõrk.
Hetkel kuum
"Väiketootjad suudavad pakkuda projektipõhist lähenemist ja olla muudatustele avatumad," märkis Maidre. Ta lisas, et vajalikud on katsed ja sertifikaadid, mis tõstavad uustulnuka usaldusväärsust, ent Eestis katelde akrediteeritud katsetuslaborit pole ja tootjad saavad katseid teha Soomes või mõnes teises välisriigis.
Maidre sõnul on tootearendus nii suur- kui ka väiketootjate puhul pidev protsess. Seda ühest küljest tänu soovile pakkuda klientidele võimalikult mugavat, töökindlat ja tõhusat lahendust ning kena disaini. Teisalt nõuavad tootearendust karmistuvad keskkonnanõuded. "Suured tootjad on innovatsioonis tihti sammukese eespool, kuid väiketootjad oma paindlikkusega suudavad kiiresti uued lahendused omaks võtta ja tihti seda täiustades paremagi tulemuseni jõuda,” rääkis Maidre.
Pane tähele
Takistused välisturule jõudmise ees
Puudub kuulus nimi ja tuntus.
Välismaised turud eelistavad kodumaiseid tootjaid.
Disain on võrreldes välismaiste tootjatega maha jäänud.
Tootmismaht pole piisav, et piiri taga konkureerida.
Kõrge omahind ei võimalda toodangut kliendisõbraliku hinnaga müüa.
Maidre sõnul on silmapaistev graanulkatelde ja taastuvenergia kütteseadete võidukäik, mille põhjus on osaliselt selles, et inimeste mugavus on suurenenud, halupuuga kütmine on kaotanud populaarsuse ning maasoojuspumbad, õhkvesisoojuspumbad ning elektril baseeruvad küttekolded on puitküttega ahjud välja vahetanud.
Viljandi Metall tuli kümme aastat tagasi koostöös TTÜ teadlastega välja oma graanulkatlaga, mis on nüüd automaatikaga varustatud ning müügis tänaseni.
Eratellija automaatlahendusest ei hooli
Soojustehnilisi lahendusi pakkuva OÜ ART Kütteseadmed juhatuse liikme Kristel Tensbeki sõnul on tänapäeval võimalik katlaid ja soojussõlmi jälgida ning seadistada äppidega.
"Süsteemile lisatakse automaatika ja mootorajamid ning andurid, automaatikaseadmele pannakse külge internet ja seadistatakse vastavalt erinevate süsteemide konfiguratsioonidele," kirjeldas ta.
Paigaldajad pakuvad erinevaid elektroonilisi kütteregulaatoreid. "Meie oleme kasutanud peamiselt Danfossi tooteid. Teistest Eesti turul müüdavatest kütteautomaatikaseadmete tootjatest võib nimetada ka Oumani ja Siemensit. Eestis ei ole paraku selliseid tootjaid, kes valmistaksid kütteregulaatoreid kateldele ja soojussõlmedele," märkis Tensbek.
Ta lisas, et on küll palju firmasid, kes kasutavad programmeeritavaid kontrollereid ja kirjutavad ise programmi. "Kuid selline lahendus on kasutusel peamiselt suuremates katlamajades ja soojussõlmedes ning ventilatsioonisüsteemides."
Tensbeki sõnul ei pea paljud väikekatelde omanikud automaatikalahendusi oluliseks, nii et see on jäänud rohkem tootmis- ja teenindusettevõttete, aga ka korteriühistute huviorbiiti.
Hetkel kuum
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Tagasi Äripäeva esilehele