Alyona Stadnik • 4. mai 2016 • 4 min
Jaga lugu:

Paikre prügila sai keelu

Paikre prügila Pärnumaal.  Foto: Pärnu Postimees /Scanpix

Keskkonnaameti kannatus katkes ja ta keelas Pärnumaal tegutseval Paikre prügilal olmejäätmeid ladustada, sest ettevõte pole lubatud sorteerimisliini tööle saanud.

„Kindlasti on see jäätmeturul oluline pretsedent, mis aitab turgu korrastada ja läbipaistvamaks muuta, kuid ennekõike puudutab otsus siiski Paikre prügilat ja nende edasist tegevust,“ ütles konkurendist eraettevõtte Ragn-Sells juhatuse esimees Rain Vääna.

Erinev olukord paberil ja tegelikkuses

Keskkonnaamet muutis märtsi lõpus Pärnu linnale ja Paikuse vallale kuuluva äriühingu Paikre prügila kompleksluba. „Kuna Paikre prügila pole alustanud jäätmete nõuetekohase sortimisega, siis eemaldati ettevõtte kompleksloast segaolmejäätmete ladustamist lubav toiming,“ selgitas keskkonnaameti jäätmete spetsialist Peeter Oja. Lisaks võeti prügilalt õigus ladustada biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, sest keskkonnaameti hinnangul pole ettevõttel selleks sobivat tehnoloogiat.

„Ettevõtte loa taotluses esitatud tehnoloogia kirjeldus ei vasta tegelikule olukorrale Paikre prügilas,“ kinnitas Oja.

Paikre prügilasse jõuavad Paikresse Pärnumaa, Läänemaa ja Saaremaa jäätmed. 

Asutajad 2002. aastal Pärnu linn ja Paikuse vald.

Tegevusvaldkond: jäätmete keskkonnaohutu käitlemise korraldamine.

Keskusele kuulub: Paikuse vallas Põlendmaal asuv 5,2 ha ladestusala (kasutusiga hinnanguliselt 20 aastat), Pärnu linnas Raba tn jäätmete sorteerimisjaam ning suletud Rääma prügila, mille baasil toimib elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam.

Nõukogusse kuuluvad Pärnu linna poolt Rain Jung, Rein Leipalu, Väino Hallikmägi, Paikuse valla poolt Reet Jalakas, Eero Rändla ja Väino Kaur. OÜ Paikre juht on Kristo Rossmann.

Mullune käive 1,9 miljonit eurot.

Mullune kasum 107 000 eurot.

Allikas: majandusaasta aruanne

OÜ Paikre taotles kaks aastat tagasi keskkonnaametilt luba segaolmejäätmete ajutiseks ladustamiseks ladestusala serval kuni 31. märtsini 2015, mil pidi valmima sortimisliin. Tookord taotles Paikre prügila ka segaolmejäätmete ettekogumist, arvestades sortimismasina suure tehnilise võimekusega. Paraku selgus mullu esimese tähtaja saabudes, et OÜ Paikrel uut sortimisliini pole, samuti polnud teada, kas või millal see valmib. Seetõttu nõudiski keskkonnaamet eelmise aasta mais, et ettevõte prügilao kohe likvideeriks.

Kui keskkonnaamet saatis novembris Paikre prügilale uue nõude prügiladu kohe likvideerida, teatas ettevõte, et soovib ladustamist jätkata kuni sortimisliini valmimiseni. Keskkonnaamet ei olnud ettepanekuga nõus, sest nii pikalt erinevates ilmastikutingimustes ladustatud segaolmejäätmeid ei saa enam uuesti ringlusesse suunata. Lisaks ei osanud keegi öelda, kas ja millal valmib Paikres kõnealune sortimisliin.

Tänaseks ei ole seda sorteerimisliini paigaldatud ning eelmise aasta lõpus esitatud andmete kohaselt on OÜ Paikre ladustanud segaolmejäätmeid 20 983 tonni ning töödeldud segaolmejäätmeid 10 312 tonni.

Küsimus on saastetasus

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek selgitas, et kui Paikre saab oma sorteerimisliini tööle, siis lähevad segaolmejäätmed taaskasutusse. „Kui nad seda ei suuda, siis lähevad segaolmejäätmed kõrvaldamisse, mille pealt nad peavad maksma saastetasud või transportima prügi Iru põletustehasesse, kus tuleb maksta teenustasu,“ selgitas Eek. Teiste sõnadega: saastetasud tuleb maksta, kui tegemist on jäätmete kõrvaldamisega, saastetasusid aga ei maksta, kui on tegemist jäätmete taaskasutusega. Saastetasu maks oli eelmisel aastal 29,34 eurot tonnist – seega, kui Paikre ei saa oma sorteerimisliini tööle, on ettevõtte maksurisk 800 000 eurot.

Paikre OÜ on saanud KIKist toetust kahele ELi toetusega projektile:

Euroopa Ühtekuuluvusfondist Pärnu Rääma prügila korrastamiseks summas 3,2 miljonit eurot. Projekt on ellu viidud.

Samuti Euroopa Ühtekuuluvusfondist toetatav jäätmete taaskasutamisprojekt summas 249 000 eurot. Projekti rahastamisotsus tehti jaanuaris 2012, kuid sama aasta oktoobris otsustas Paikre OÜ loobuda toetusest ilma otseseid põhjuseid välja toomata, viidates avalduses vaid ettevõtte nõukogu otsusele.

Sorteerimisliini jaoks KIK toetust ei andnudElina Kink, KIK kommunikatsioonijuht:OÜ Paikre taotles KIKist 2014. aaastal toetust plastpakendi taaskasutussüsteemi arendamiseks, et soetada kompaktor, millega saab teatud plastpakendit taaskasutusse suunata. Kuna keskkonnaprogrammi jäätmekäitluseprogrammis on piirang, et tehnoloogia peab olema Eestis uudne, siis nende taotlus ei vastanud nõuetele. Ka OÜ Paikre ise kinnitas, et tegemist ei ole Eestis uudse tehnoloogiaga ja sarnased seadmed on mujal kasutuses.

Paikre juhatuse liikme Kristo Rossmanni sõnul pole saastetasudest üldse põhjust rääkida, sest tehase vastuvõtmine ja käivitamine toimub juba maikuu jooksul. „Asjaolu, et uue sorteerimistehase valmimise tähtaeg on 2014. aastal planeeritust mõnevõrra erinev, tuleneb sedavõrd kompleksse ja suure investeerimisobjekti realiseerimisel vajalikuks peetud muudatuste mõjust,“ selgitas Rossmann.

Rossmanni sõnul ei mõjuta keskkonnaameti otsus Pärnu linna korraldatud jäätmete käitluskoha hanget. „Kõik lepingu tingimused saavad täidetud nii täna kui tulevikus,“ sõnas ta. „Arvestada tuleb ka fakti, et loa tingimused on vaidlustatud. Seega hanke tühistamisest rääkimiseks puuduvad nii juriidilised kui majanduslikud põhjused.“

Seaduse täitmine ootab tehase taga

Ragn-Sellsi juhi Rain Vääna hinnangul võib keskkonnaameti otsus mõjutada ka aasta alguses korraldatud Pärnu linna prügihanget, mille võitja oli just Paikre prügila. „Otsusest võib järeldada, et tasumata on keskkonnatasud, osaliselt puuduvad load ja tõestamata on Paikre prügila võimekus segaolmejäätmeid vähemalt 50% ulatuses materjalina ringlusse võtta. Kui see nii on, siis oleks Pärnu linnast aus käitlushanke tulemused tühistada,“ lausus Vääna.

Ametil pidi olema selliseks otsuseks põhjus Argo Luude, Eesti Keskkonnateenused ASi juhatuse liige:

Kui keskkonnaamet sellise otsuse tegi, siis oli neil selleks põhjus. Võib-olla on sinna ladustatud prügikogus niivõrd suur, et kujutab keskkonnaohtu. Prügila ei pea prügi ladustama, kuid mõni prügila on seda võimalust kasutanud ja selleks annab keskkonnaamet loa. Kui seal on ladustatud prügi, siis tuleb selle pealt saastetasud maksta. Kui aga prügila on ladustanud olmejäätmeid selle mõttega, et seda prügi taaskasutada, siis võib eeldada, et nad ei ole saastetasu maksnud.Kokkuvõttes ei mõjuta see otsus olmejäätmeturgu tervikuna.

Rossmann ütleb, et keskkonnaameti tegevus on uue kompleksloa väljastamine. „Uues loas on esitatud mõned tingimused, mis ettevõtte hinnangul ei ole põhjendatud ja on ebamõistlikult piiravad,“ selgitas Rossmann ja lisas, et seetõttu vaidlustas OÜ Paikre loa mõned tingimused.

Asjaolu, et ettevõttel on uute jäätmete ladustamise keeld, ei takista Rossmanni sõnul tegevust ega arenguplaane. „Tulevikus ei ole vaja enam segaolmejäätmeid ladustada, need suunatakse otse sorteerimistehasesse,“ märkis ta.

Rossmanni sõnul tohib jäätmeid enne ringlusse suunamist ajutiselt vaheladustada kuni kolm aastat ja see nõue on Paikres ka täidetud. „Arusaam, et olmejäätmete ladu justkui ei ole “korras”, ei vasta tõele,“ kinnitas Rossman. Tema sõnul on ladu olemas ja ootab tehase käivitamist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt