25 aasta jooksul ületas esimest korda sisseränne väljarände

Kõige aktiivsemalt lahkusid Eestist 20–39aastased. Enamikus vanuserühmades ületas sisseränne väljarände, erandiks olid 10–14aastased ja 25–29aastased. Mehi saabus ja lahkus arvuliselt rohkem kui naisi, kuid rändesaldo põhjal saab öelda, et endiselt jääb välismaale elama rohkem naisi kui mehi.

Sisserändajatest 52% ja väljarändajatest 69% olid Eesti kodanikud, seega endiselt moodustab enamuse välisrändest Eesti enda kodanike edasi-tagasi liikumine. Sisserändajatest 21% olidELi kodanikud ja 27% kolmandate riikide kodanikud. Väljarändajatest 15% olid ELi kodanikud ja 10% oli muu kodakondsus. Sisserändavad ELi kodanikud olid nooremad kui sisserändavad Eesti ja teiste riikide kodanikud, mis Eesti kodanike puhul on seletatav sellega, et tegemist on peamiselt tagasirändajatega. Välisrändes kõige rohkem esindatud kodakondsustest langes välisrände saldo tulemusena ainsana Eesti kodanike arv. Kõige rohkem kasvas kolmandate riikide kodakondsusega isikute arv. Välisrände tulemusel jääb Eestisse kõige rohkem Ukraina, Venemaa ja Soome kodanikke. ELi kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute sisse- ja väljaliikumised tasakaalustasid üksteist.

Enamik neist, kelle ränderiik on teada, on läinud Soome või saabunud Soomest. Peamised väljarände sihtriigid on ka teised kõrgelt arenenud Euroopa riigid nagu Suurbritannia ja Saksamaa. Sisserände peamised lähteriigid on peale Soome ka Ukraina ja Venemaa. Sünniriigilt on 49% sisserännanutest pärit Eestist, 11% Venemaalt ja 8% Ukrainast. Lahkujatest on sündinud 68% Eestis, 9% Venemaal ja 4% Soomes.