25 aasta jooksul ületas esimest korda sisseränne väljarände

23. mai 2016, 09:46
Eestisse saabus mullu rohkem inimesi kui lahkus.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160523/NEWS/160529941/AR/0/reisijad.jpg

Eestisse rändas 2015. aastal 15 413 inimest ja Eestist välja 13 003 inimest, teatas statistikaamet. Rändesaldo oli 2410 ja loomulik iive -1336, mis tähendab, et sisseränne kompenseeris negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvaarvu vähenemise.

Kõige aktiivsemalt lahkusid Eestist 20–39aastased. Enamikus vanuserühmades ületas sisseränne väljarände, erandiks olid 10–14aastased ja 25–29aastased. Mehi saabus ja lahkus arvuliselt rohkem kui naisi, kuid rändesaldo põhjal saab öelda, et endiselt jääb välismaale elama rohkem naisi kui mehi.

Sisserändajatest 52% ja väljarändajatest 69% olid Eesti kodanikud, seega endiselt moodustab enamuse välisrändest Eesti enda kodanike edasi-tagasi liikumine. Sisserändajatest 21% olid
ELi kodanikud ja 27% kolmandate riikide kodanikud. Väljarändajatest 15% olid ELi kodanikud ja 10% oli muu kodakondsus. Sisserändavad ELi kodanikud olid nooremad kui sisserändavad Eesti ja teiste riikide kodanikud, mis Eesti kodanike puhul on seletatav sellega, et tegemist on peamiselt tagasirändajatega. Välisrändes kõige rohkem esindatud kodakondsustest langes välisrände saldo tulemusena ainsana Eesti kodanike arv. Kõige rohkem kasvas kolmandate riikide kodakondsusega isikute arv. Välisrände tulemusel jääb Eestisse kõige rohkem Ukraina, Venemaa ja Soome kodanikke. ELi kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute sisse- ja väljaliikumised tasakaalustasid üksteist.

Enamik neist, kelle ränderiik on teada, on läinud Soome või saabunud Soomest. Peamised väljarände sihtriigid on ka teised kõrgelt arenenud Euroopa riigid nagu Suurbritannia ja Saksamaa. Sisserände peamised lähteriigid on peale Soome ka Ukraina ja Venemaa. Sünniriigilt on 49% sisserännanutest pärit Eestist, 11% Venemaalt ja 8% Ukrainast. Lahkujatest on sündinud 68% Eestis, 9% Venemaal ja 4% Soomes.

Alates 2016. aastast arvutab statistikaamet välisrännet residentsuse indeksi abil: isiku üleminemisel residendist mitteresidendiks on väljaränne ja vastupidisel juhul sisseränne (kui ei ole tegemist sünni või surmaga). Sellega seoses on rändevood kasvanud ja 2015. aasta rände andmete võrdlemisel varasemate aastatega tuleb sellega arvestada. Muudatuse tõttu on Eesti välisränne nüüd rohkem tegelikkusele vastav, kuid teadmata jääb paljude saabujate ja lahkujate päritolu- ja sihtkoha riik.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    23. May 2016, 09:46
    Otsi:

    Ava täpsem otsing