Kreeka kokkulepe sündis

Rahvusvaheline Valuutafond IMF tegi kokkuleppele jõudmiseks olulise järeleandmise, olles varem väitnud, et Kreeka programm selle praegusel kujul ei võimalda riigil uuesti jalgele saada.

„Tegime IMFi poolt olulise järeleandmise – ja miks mitte see välja öelda – tahtsime enne, et meetmed võlakergenduseks oleksid kokku lepitud kohe, kuid nõustusime, et need lepitakse kokku programmi lõpus,“ ütles IMFi Euroopa osakonna juht Poul Thomsen. Ta lisas, et kui IMFi juhatus selle kinnitab, siis osaleb fond Kreeka abiprogrammis. „Me kõik ilmutasime paindlikkust,“ ütles Thomsen.

Järgmine väljamakse Kreeka abilaenust tehakse mitmes osas – juunis saab Kreeka kätte 7,5 miljardit eurot, mis võimaldab katta võla teenindamisega seotud kulud ja tasuda maksmata arveid. Ülejäänud osa makstakse välja pärast suve, vahendas Bloomberg.

Et Kreeka peaminister Alexis Tsipras sai parlamendis heakskiidu täiendavatele kärpemeetmetele ja maksutõusudele ning Suurbritannias läheneva referendumi eel ei soovitud Kreeka kriisi uut ägenemist, sai võimalikuks kokkulepe, mis eurogrupi juhi Jeroen Dijsselbloemi sõnul kuu aega tagasi veel võimalik ei tundunud. „Ministrid on kasutanud hulga poliitilist kapitali, et see kokkulepe sünniks,“ ütles ta.

Lepiti kokku, et keskpikas perspektiivis ei või Kreeka võla teenindamise kulud ületada 15% SKPst ja seejärel 20%. Jõusse jäi nõue, et Kreeka peab saavutama primaarse eelarveülejäägi (arvestamata võla teenindamisega seotud kulusid - toim.) 3,5% ulatuses SKPst, mida IMF on varem hinnanud ebarealistlikuks.