Sularaha hülgamine elavdaks majandust

Sularaha on väga kulukas. Näiteks USA kulutab aastas 200 miljonit dollarit lihtsalt sularaha ringluses hoidmisele, kirjutas MarketWatch. Sularaha on kulukas hoida ja transportida, mistõttu on paljud riigid mänginud mõttega paberrahast sootuks loobuda. Väljaande Harvard Business Review ekspertide ja Tuftsi ülikooli teadlaste hiljutisest uuringust selgus, et sularahast loobumine võiks paljude riikide majandust märgatavalt turgutada.

Selleks, et kindlaks teha, missugused riigid võidaksid sularahast loobumisest enim, analüüsiti nii tarbijaid, ettevõtteid, panku kui ka valitsusi.

Tarbijate seisukohast arvestati, kui palju maksab sularaha automaadist väljavõtmine ja kui palju kulub keskmiselt aega pangakontorisse või sularahaautomaadi juurde minemiseks.Ettevõtete puhul peeti silmas sularaha hoiustamist ja selle turvalise transportimise hinda.Pankade juures vaadeldi samuti raha hoiustamisele ja transpordile minevaid kulusid, samuti sularahaautomaatide halduskulusid. Viimane on probleem arenenevates riikides, kus on suuremad transpordi- ja taristuprobleemid.

Valitsuste kulutustest hindasid uurijad eeskätt summat, mis kulub raha printimisele. Samuti analüüsiti, kui palju raha jääb riigil igal aastal saamata varimajanduse selle osa tõttu, kus asju aetakse sularahas.

Selgus, et sularahast loobumisest võidaks enim Euroopa riigid. Teiste seas on see kasulik näiteks Hollandile, Saksamaale, Prantsusmaale, Belgiale, Hispaaniale ja Tšehhile. Sularahast loobumine oleks kasulik ka Hiinale, USA-le, Brasiiliale ja Jaapanile.

Raporti järgi on Hiina võrreldes ¬USAga teinud suuremaid edusamme oma elanike kaardiga maksma meelitamisel. Näiteks on Hiina kehtestanud sularaha väljavõtmisele päris kopsaka teenustasu ja suutnud meelitada ettevõtteid sularahast eemale hoidma.

Palju väljakutseid. Sularahavabast ühiskonnast on räägitud juba kaua, kuid seesuguse korralduseni on veel pikk tee minna – kas või seetõttu, et üleminek on kulukas ning eeldab paljude teenuste ja taristu ümberkujundamist.

“Harjumustest loobumine pole lihtne,” ütles maksesüsteemide kompanii ACI World¬wide digitaalse panganduse juht Mark Ranta. “Raha füüsilisel kujul omamine ja selle kellelegi teisele üleandmine on tunnetatav kogemus ja just seetõttu võivadki paljude inimeste finantsasjad korras püsida,” selgitas ta.

Ranta sõnul kasutavad paljud sularaha ka seetõttu, et siis ei saa süsteem nende tegemistel silma peal hoida. See aspekt on tihti tähtis ka ettevõtetele. Ranta sõnul hindavad inimesed anonüümsust ja privaatsust.

Konsultatsioonifirma A.T. Kearney partner Ramesh Siromani nimetas teise probleemina pangaülekannete aegluse: mõnel puhul kulub raha ühelt kontolt teisele üleminekuks mitu tundi. Samuti eeldab digitaalne pangandus, et kasutajal on vajalikud seadmed ja konto, kuid see võib arenevates riikides probleemiks osutuda. Möödunud aastal ütles vaid 54% arenevate riikide elanikest, et nad kasutavad aeg-ajalt internetti ja omavad nutitelefoni. Arenenud riikides oli sama näitaja 87%, selgus mõttekoja Pew Research Centeri küsitlustest.

Maailmapanga andmeil pole pangakontot umbes 2 miljardil inimestest. Tõsi, see arv on iga aastaga aina vähenenud. Põhjusteks, miks inimesed pangakontot ei oma, on kas see, et nad ei kvalifitseeru pangakontot omama või on see nende jaoks liiga kulukas. Nimelt peab paljudel juhtudel inimene pangakontot avades panema panka ka kindla summa raha. Kui ta seda ei tee, peab ta maksma teenustasu.

Mõistagi oleks ka sularahavabal ühiskonnal oma probleemid. Finantsturud üle maailma on volatiilsed, mistõttu tunnevad paljud end mugavamalt, kui nende raha pole pangakontol, vaid rahakotis või madratsi all.

Lisaks kasseerivad pangad konto omamise eest ka teenustasusid, samuti pole tavaliselt tasuta pangaülekannete tegemine – see pole inimestele meeltmööda.Loomulikult on üks suur oht küberkuritegevus: häkkerid on juba paljusid süsteeme lahti muukinud ja miljoneid dollareid pihta pannud.Tõele au andes tuleb tunnistada, et oleme sularahavabast ühiskonnast veel väga kaugel, ent teema on siiski kuum.

Eksperdid märgivad, et kuna sularaha on globaalses plaanis veel nõnda laialt kasutusel, on sularahavaba ühiskonna idee midagi, millega võib küll mängida, ent mille realiseerumist peab veel väga kaua ootama.

Tänavu esimeses kvartalis tehti Eestis üle 63 miljoni kaardimakse kogusummas 1,04 miljardit eurot, samas kui sula¬raha võeti automaadist 8,5 miljonil korral kokku 850,7 miljoni ¬euro jagu, selgub Eesti Panga statistikast.

Aastaga on kolm neist näitajatest kasvanud – möödunud aasta I kvartalis tehti 59,4 miljonit kaardimakset, kogusummas 962 miljonit eurot. Sula¬raha võeti mullu esimese nelja kuuga 831,9 miljonit ¬eurot. Ainsana on kahanenud sularaha väljavõtmiste hulk.

Eelmise aasta I kvartalis käidi automaadi juures 8,8 miljonil korral, tunamullu aga lausa 9 miljonil korral. Aastaga on hüppeliselt kasvanud veebipoodides tehtavate tehingute hulk. Kui mullu esimese nelja kuuga tehti 104 100 e-kaubanduse makset 10,9 miljoni euro väärtusest, siis tänavu esimeses kvartalis oli tehinguid juba 144 400, millele kulus 9,2 miljonit eurot.