• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saetöösturid ei vingu

    ASi Toftan tegevjuht Martin Arula ütles, et ehkki tänavune aasta pole seni olulisi paranemise märke näidanud, ei ole põhjust virisemiseks – suuremate saeveskite rentaablus on olnud üle kümne protsendi viimastel aastatel. Foto: Andres Haabu

    Üks on selge – mis alla läinud, see läheb ükskord üles ka, võttis Võrumaa saeveski ASi Toftan tegevjuht Martin Arula kokku saetööstuste mulluse majandusaasta.

    Enamiku Eesti suuremate saeveskite müügitulu ja kasum kukkus eelmisel aastal võrreldes 2014. aastaga, ainsana suurendas tublisti käivet ja kasumit Combi gruppi kuuluv OÜ Combimill Sakala koos oma tütar- ja sidusettevõtetega. Eesti suurima metsanduskontserni ASi Stora Enso Eesti müügitulu vähenes mullu 5,6 protsendi võrra, samas kasvas puhaskasum enam kui kaks korda, ilmselt paljuski tänu puidugraanulite müügi kasvule.
    „Konjunktuur on olnud kehvem, nõudlus saematerjali järele on pidevalt kukkunud,“ põhjendas Martin Arula kehvemaid majandustulemusi. „Saematerjali hind on enam kui aasta jooksul alanenud üle kümne protsendi, aga tooraine hinna kukkumine on olnud sisuliselt olematu.“ Toftani käive oli 2015. aastal 42,7 miljonit eurot ja kasumit teeniti 5,5 miljonit eurot. Aasta varem olid numbrid vastavalt 46,9 miljonit ja 7,8 miljonit eurot.
    Arula ütles, et ehkki tänavune aasta pole seni olulisi paranemise märke näidanud, ei ole põhjust ka virisemiseks. „Üks on selge – mis alla läheb, see läheb ükskord üles ka,“ oli ta optimistlik. „2014. aasta oli meie jaoks üldse väga erandlik ja seetõttu tunduvad teised aastad selle kõrval kehvakesed. Kui aga vaadata saetööstuste üldist rentaablust, siis tegelikult ei ole asi sugugi hull, Eesti suurematel saetööstusel on üle kümneprotsendiline rentaablus olnud viimastel aastatel. Äris sellise rentaablusega viriseda küll ei tohiks. Aga selge see, et alati tahaks rohkem.“

    Väike pürgib suuremaks

    Võrumaal Vastseliinas tegutsev väike saeveski AS Förmann NT rekonstrueerib oma saeveski seadmetega, mille ostis Saksamaalt pankrotipesast.

    „Vahetame tehnika välja, paneme kõik lintsaagide peale,“ seletas Förmann NT tegevjuht Henni Nassar. „Kaasajastame oma tootmist, sest muidu ei jõua me suurtega rinda pista.“

    Nassari andmeil vedasid nad Saksmaalt kogu sisustuse kohale 16 veoautoga. Renoveerimine algab septembris ja Nassar, ei välista, et mõneks ajaks peavad nad tootmise seiskama.

    Förmann NT saetoodangu maht on viimastel aastatel olnud natuke üle 20 000 m³. „Uus saeveski annab võimaluse tootmismahtu kõvasti kasvatada, aga siin tekivad kohe uued mured – kuivatipark tahab edasiarendamist, katlamajad tahavad uuendamist,“ nentis Nassar.

    Förmann NT käive oli eelmisel aastal 3,7 miljonit eurot ja kasumit teenis ettevõte 234 003 eurot. 2014. aastal teenis firma 3,3 miljoni eurose käibe juures 215 286 eurot kasumit. Förmann NT käibest kaks kolmandiku moodustab saematerjali tootmine ja kolmandiku rahvusvaheline autotranspordi teenus.

    Stora Enso ootab 10% kasvu
    Stora Enso Eesti juhatuse liikme, Imavere saeveski tegevjuhi Argo Aaviku kinnitusel jäi ta eelmise aasta majandustulemustega väga rahule. „2015. aasta alguses oli olukord turul küll keeruline, kuid paranes aasta teises pooles,“ kommenteeris Aavik. „Suutsime mullu võrreldes 2014. aastaga tootmismahtusid hoida ja järeltöötluses isegi kasvatada. Meie meeskond on tugev ja väga motiveeritud.“ Samas ei soovinud Aavik avaldada, kui suur on Imavere saetoodangu aastamaht.
    Aavik lisas, et nii turg kui ka arengud Imavere neljas tootmisüksuses – saeveskis, tala-, komponendi- ja pelletitehases – annavad alust prognoosida, et ettevõte lõpetab tänavuse aasta ligi 10protsendilise kasvuga.
    "Ei olnud hea aasta"
    Pärnumaal kahe saeveskiga tegutseva ASi Laesti mullune kasum kukkus võrreldes 2014. aastaga ligi 0,9 miljonilt eurolt 0,1 miljonile. „Mis ma ikka oskan öelda – ei olnud hea aasta. Ettevõtluses on ikka nii, et üks aasta on väga hea ja teine aasta ei ole,“ kommenteeris Laesti tegevjuht Olavi Tang. „Samas ega me miinusega pole tööd kunagi teinud.“
    Tangi kinnitusel jätkub neil tooret nii peenpalki kui ka jämedamat palki saagiva saeveski jaoks. „Tänu sellele, et rootslastel kõige paremini ei lähe, on surve palgi ekspordile Pärnu sadama kaudu väiksem olnud,“ seletas ta. „Eks selle tõttu on meil ka palgi hinnad konkurentidega võrreldes natuke kõrgemad ja see mõjutab samuti meie numbreid.“
    Combimill Sakala konsolideeritud andmeil kasvas 2015 vs. 2014 käive 26,1 miljonilt eurolt 35,8 miljonile eurole ning kasum 3 miljonilt eurolt 4,2 miljonile eurole. „Sidusettevõtetel Vincomil ja Ecobirchil on hästi läinud, samuti tuli 2015. aasta algul meile juurde Combimill Vaida,“ põhjendas Combimill Sakala tegevjuht Margus Kohava. „Emaettevõtte enda majandusnäitajad on viimastel aastatel suhteliselt stabiilsed olnud.“
    Kohava sõnul ei plaani nad tuleval aastal oluliselt suurendada Sakala saeveski tootmismahtu, küll aga kasvab mitmekümne tuhande tihumeetri võrra tootmismaht Reopalu saeveskis, mida eelmisel aastal põhjalikult renoveeriti.
    Sügis toob muutusi
    „Praegu on saetööstuse sektoris rahulik ja stabiilne aeg nii tootmise kui toorme poole peal,“ rääkis Kohava. „Kindlasti hakkab aga sügisel midagi muutuma, sest lisandub uusi tootmisvõimsusi, eelkõige pean silmas Toftani peenpalgi saeveskit. Meie peenpalki ei sae, aga eks see ilmselt hakkab eelkõige mõjutama Vara saeveskit ja Viiratsi saeveskit ning see omakorda mõjutab ka meid.“
    Martin Arula kinnitusel on peenpalgi saeveski ehitustööd lõppjärgus ning augustis alustavad nad proovikäivitamistega. Toftani peenpalgi saeveski hakkab kasutama kolmemeetrist peenpalki ja paberipuud. „Me laiendame peenpalgi sortimendi piire ja seda tooret on siin piirkonnas piisavalt,“ sõnas Arula.
    Toftan tootis eelmisel aastal 201 000 m³ saematerjali ja tänavuseks tootmismahuks on prognoositud 218 000 m³ saematerjali. „Esimesel hooajal töötab uus peenpalgi saeveski ühes vahetuses ja seega võiks järgmisel aastal lisanduv kogus olla umbes 100 000 m³ saematerjali,“ täpsustas Arula. Peenpalgi saeveski täisvõimsus on 200 000 m³ saetoodangut.
    Küsimusele, kuivõrd on toormeturgu mõjutanud tänavu juuli algul Lõuna- ja Kagu-Eesti metsasid räsinud äikesetorm, vastas Arula, et tormimurrupalk pressib juba vaikselt peale. Kuna tormimurrupalk on väga suure kvaliteediriskiga puit ja tuleb turule erakorraliselt, peaks see veidi langetama toorme hinda.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ene-Margit Tiit: on aeg kaaluda avantüristlikke ideid
Just praegu on asjakohane pöörata tähelepanu Eesti teadlaste uusimatele tulemustele, ettepanekutele ja projektidele energeetika vallas, kirjutab rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Just praegu on asjakohane pöörata tähelepanu Eesti teadlaste uusimatele tulemustele, ettepanekutele ja projektidele energeetika vallas, kirjutab rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
JPMorgani analüütik: aktsiahinnad ronivad august välja
JPMorgan Chase & Co mõjuka analüütiku Marko Kolanovici sõnul tõusevad aktsiahinnad tagasi ja majanduslangust tänavu ei tule.
JPMorgan Chase & Co mõjuka analüütiku Marko Kolanovici sõnul tõusevad aktsiahinnad tagasi ja majanduslangust tänavu ei tule.
Kristi Saare juhtidele: sul on juba piisavalt, aita nüüd teisi
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Raadiohommik: Tartu kinnisvaraturust Londonisse loodava pangani
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.