Saetöösturid ei vingu

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 5. august 2016 kell 9:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saetöösturid ei vingu
ASi Toftan tegevjuht Martin Arula ütles, et ehkki tänavune aasta pole seni olulisi paranemise märke näidanud, ei ole põhjust virisemiseks – suuremate saeveskite rentaablus on olnud üle kümne protsendi viimastel aastatel. Foto: Andres Haabu
Üks on selge – mis alla läinud, see läheb ükskord üles ka, võttis Võrumaa saeveski ASi Toftan tegevjuht Martin Arula kokku saetööstuste mulluse majandusaasta.
Enamiku Eesti suuremate saeveskite müügitulu ja kasum kukkus eelmisel aastal võrreldes 2014. aastaga, ainsana suurendas tublisti käivet ja kasumit Combi gruppi kuuluv OÜ Combimill Sakala koos oma tütar- ja sidusettevõtetega. Eesti suurima metsanduskontserni ASi Stora Enso Eesti müügitulu vähenes mullu 5,6 protsendi võrra, samas kasvas puhaskasum enam kui kaks korda, ilmselt paljuski tänu puidugraanulite müügi kasvule.
„Konjunktuur on olnud kehvem, nõudlus saematerjali järele on pidevalt kukkunud,“ põhjendas Martin Arula kehvemaid majandustulemusi. „Saematerjali hind on enam kui aasta jooksul alanenud üle kümne protsendi, aga tooraine hinna kukkumine on olnud sisuliselt olematu.“ Toftani käive oli 2015. aastal 42,7 miljonit eurot ja kasumit teeniti 5,5 miljonit eurot. Aasta varem olid numbrid vastavalt 46,9 miljonit ja 7,8 miljonit eurot.
Arula ütles, et ehkki tänavune aasta pole seni olulisi paranemise märke näidanud, ei ole põhjust ka virisemiseks. „Üks on selge – mis alla läheb, see läheb ükskord üles ka,“ oli ta optimistlik. „2014. aasta oli meie jaoks üldse väga erandlik ja seetõttu tunduvad teised aastad selle kõrval kehvakesed. Kui aga vaadata saetööstuste üldist rentaablust, siis tegelikult ei ole asi sugugi hull, Eesti suurematel saetööstusel on üle kümneprotsendiline rentaablus olnud viimastel aastatel. Äris sellise rentaablusega viriseda küll ei tohiks. Aga selge see, et alati tahaks rohkem.“
Väike pürgib suuremaks
Võrumaal Vastseliinas tegutsev väike saeveski AS Förmann NT rekonstrueerib oma saeveski seadmetega, mille ostis Saksamaalt pankrotipesast.
„Vahetame tehnika välja, paneme kõik lintsaagide peale,“ seletas Förmann NT tegevjuht Henni Nassar. „Kaasajastame oma tootmist, sest muidu ei jõua me suurtega rinda pista.“
Nassari andmeil vedasid nad Saksmaalt kogu sisustuse kohale 16 veoautoga. Renoveerimine algab septembris ja Nassar, ei välista, et mõneks ajaks peavad nad tootmise seiskama.
Förmann NT saetoodangu maht on viimastel aastatel olnud natuke üle 20 000 m³. „Uus saeveski annab võimaluse tootmismahtu kõvasti kasvatada, aga siin tekivad kohe uued mured – kuivatipark tahab edasiarendamist, katlamajad tahavad uuendamist,“ nentis Nassar.
Förmann NT käive oli eelmisel aastal 3,7 miljonit eurot ja kasumit teenis ettevõte 234 003 eurot. 2014. aastal teenis firma 3,3 miljoni eurose käibe juures 215 286 eurot kasumit. Förmann NT käibest kaks kolmandiku moodustab saematerjali tootmine ja kolmandiku rahvusvaheline autotranspordi teenus.
Stora Enso ootab 10% kasvu
Stora Enso Eesti juhatuse liikme, Imavere saeveski tegevjuhi Argo Aaviku kinnitusel jäi ta eelmise aasta majandustulemustega väga rahule. „2015. aasta alguses oli olukord turul küll keeruline, kuid paranes aasta teises pooles,“ kommenteeris Aavik. „Suutsime mullu võrreldes 2014. aastaga tootmismahtusid hoida ja järeltöötluses isegi kasvatada. Meie meeskond on tugev ja väga motiveeritud.“ Samas ei soovinud Aavik avaldada, kui suur on Imavere saetoodangu aastamaht.
Aavik lisas, et nii turg kui ka arengud Imavere neljas tootmisüksuses – saeveskis, tala-, komponendi- ja pelletitehases – annavad alust prognoosida, et ettevõte lõpetab tänavuse aasta ligi 10protsendilise kasvuga.
"Ei olnud hea aasta"
Pärnumaal kahe saeveskiga tegutseva ASi Laesti mullune kasum kukkus võrreldes 2014. aastaga ligi 0,9 miljonilt eurolt 0,1 miljonile. „Mis ma ikka oskan öelda – ei olnud hea aasta. Ettevõtluses on ikka nii, et üks aasta on väga hea ja teine aasta ei ole,“ kommenteeris Laesti tegevjuht Olavi Tang. „Samas ega me miinusega pole tööd kunagi teinud.“
Tangi kinnitusel jätkub neil tooret nii peenpalki kui ka jämedamat palki saagiva saeveski jaoks. „Tänu sellele, et rootslastel kõige paremini ei lähe, on surve palgi ekspordile Pärnu sadama kaudu väiksem olnud,“ seletas ta. „Eks selle tõttu on meil ka palgi hinnad konkurentidega võrreldes natuke kõrgemad ja see mõjutab samuti meie numbreid.“
Combimill Sakala konsolideeritud andmeil kasvas 2015 vs. 2014 käive 26,1 miljonilt eurolt 35,8 miljonile eurole ning kasum 3 miljonilt eurolt 4,2 miljonile eurole. „Sidusettevõtetel Vincomil ja Ecobirchil on hästi läinud, samuti tuli 2015. aasta algul meile juurde Combimill Vaida,“ põhjendas Combimill Sakala tegevjuht Margus Kohava. „Emaettevõtte enda majandusnäitajad on viimastel aastatel suhteliselt stabiilsed olnud.“
Kohava sõnul ei plaani nad tuleval aastal oluliselt suurendada Sakala saeveski tootmismahtu, küll aga kasvab mitmekümne tuhande tihumeetri võrra tootmismaht Reopalu saeveskis, mida eelmisel aastal põhjalikult renoveeriti.
Sügis toob muutusi
„Praegu on saetööstuse sektoris rahulik ja stabiilne aeg nii tootmise kui toorme poole peal,“ rääkis Kohava. „Kindlasti hakkab aga sügisel midagi muutuma, sest lisandub uusi tootmisvõimsusi, eelkõige pean silmas Toftani peenpalgi saeveskit. Meie peenpalki ei sae, aga eks see ilmselt hakkab eelkõige mõjutama Vara saeveskit ja Viiratsi saeveskit ning see omakorda mõjutab ka meid.“
Martin Arula kinnitusel on peenpalgi saeveski ehitustööd lõppjärgus ning augustis alustavad nad proovikäivitamistega. Toftani peenpalgi saeveski hakkab kasutama kolmemeetrist peenpalki ja paberipuud. „Me laiendame peenpalgi sortimendi piire ja seda tooret on siin piirkonnas piisavalt,“ sõnas Arula.
Toftan tootis eelmisel aastal 201 000 m³ saematerjali ja tänavuseks tootmismahuks on prognoositud 218 000 m³ saematerjali. „Esimesel hooajal töötab uus peenpalgi saeveski ühes vahetuses ja seega võiks järgmisel aastal lisanduv kogus olla umbes 100 000 m³ saematerjali,“ täpsustas Arula. Peenpalgi saeveski täisvõimsus on 200 000 m³ saetoodangut.
Küsimusele, kuivõrd on toormeturgu mõjutanud tänavu juuli algul Lõuna- ja Kagu-Eesti metsasid räsinud äikesetorm, vastas Arula, et tormimurrupalk pressib juba vaikselt peale. Kuna tormimurrupalk on väga suure kvaliteediriskiga puit ja tuleb turule erakorraliselt, peaks see veidi langetama toorme hinda.
Hetkel kuum