Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Sadam: viime raha sinna, kus intressi pole

    Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid.Foto: Andres Haabu / Äripäev

    Kui pank peaks küsima raha hoiustamise eest tasu, siis kanname raha sellesse panka, kus tasu ei küsita, kinnitas Tallinna Sadama finantsdirektor Marko Raid.

    Negatiivsed intressid puudutavad Tallinna Sadamat, sest osa ettevõtte raha laekub SEB panka, kes teatas juriidiliste isikute arveldusarvel seisvale rahale tasude kehtestamisest. Kui SEB peaks negatiivsed intressid kehtestama, siis võtab Tallinna Sadam abinõud tarvitusele, lubas Raid: „Viime raha sinna, kus intressi pole.“
    Raid lisask et SEB ei ole Tallinna Sadama põhipank ning üldiselt nad seal raha ei hoia. Samuti ei ole talle teadaolevalt Tallinna Sadamale veel negatiivset intressi rakendatud.
    Sadama finantsdirektor ei pidanud võimalikuks, et nende ettevõte hakkaks tasude kehtestamise korral kontol seisvat raha viima kas võlakirjaturule või mõnesse muusse tootesse või isegi maksuametile ettemakseid tegema. „Täna on lihtne lahendus - kanname mõnda panka, kus negatiivseid intresse ei ole, kuniks on selliseid panku,“ kordas ta.

    Eesti Panga statistika näitab, et juuni lõpu seisuga oli vaid 3% kogu ettevõtete hoiuste mahust arveldusarvel. Rahaliselt teeb see 22 miljonit eurot.

    SEB ja Danske Bank on kehtestanud negatiivsed intressid arveldusarvel olevale summale, mis jääb järele pärast miljonit eurot. Kui palju selliseid ettevõtteid on, keskpangal statistikat ei ole.  

    Enne, kui hakata negatiivse intressi hirmus raha teisele kontole kandma, peab prognoosima, kui suur summa ja millistel tingimustel sealt ära näpistatakse, möönis Raid. Ühe lahendusena näeb ta ka arvelduskrediidi kasutamist.
    Tallinna Sadama puhul, kui pangakontole tekib suurem summa, siis seda seal niisama ei hoita ega koguta - lõpuks läheb seda raha ikkagi kusagil vaja. Kui raha enam tasuta hoida ei saa, eks siis makstakse näiteks omanikule kiiremini dividend välja, pakkus Raid.
    Tema hinnangul käib praegu negatiivsete intresside puhul jutt suhteliselt sümboolsetest summadest, nii et see ei pruugi panna ettevõtteid liigutama. "Raha liigutamisegagi ju kaasneb kulu. Tõuseks intressimäär protsendi või kahe peale, siis hakkaks vaatama, mida see tähendab," arutles ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Täna on viimane päev märkida Coopi aktsiaid
Coop Panga uute aktsiate märkimine lõpeb täna kell 16.00. Aktsiate avaliku pakkumise eesmärk on kaasata 15–20 miljonit eurot lisaraha panga edasise kasvu toetamiseks.
Coop Panga uute aktsiate märkimine lõpeb täna kell 16.00. Aktsiate avaliku pakkumise eesmärk on kaasata 15–20 miljonit eurot lisaraha panga edasise kasvu toetamiseks.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Vastvalminud Opeli esindus Peetris vahetab omanikku
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.

Olulisemad lood

Lillekasvatajast gasell katsetab kogu aeg: kui läheb nässu, siis läheb nässu
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.