Kavandatav pakendiseaduse muudatus piirab oluliselt kilekottide tarbimist Eestis.
- Kauplustest kaovad tasuta kilekotid Foto: epa
Liiga palju kilekotte
Eelmisel aastal läbi viidud uuringu andmetel kasutab Eesti elanik aastas kuni 200 õhukest plastkandekotti (õhemad kui 50 mikronit) ja neist 160 on eriti õhukesed plastkandekotid (õhemad kui 15 mikronit, nn puuviljakotid).
Eelnõu kohaselt ei tohi alates järgmise aasta 1. juulist poekassades olla tasuta kättesaadavad eriti õhukesed plastkandekotid ja alates 2018. aasta algusest võib eriti õhukesi plastkandekotte kasutada üksnes toiduhügieeni tagamiseks ning lahtise kauba esmaseks pakendamiseks. Samuti lisatakse seadusesse nõue, et kauplejad peavad tarbijale pakkuma kilekottidele alternatiivseid võimalusi.
Eelnõu kohaselt saab keskkonnaminister määrata õhukestele plastkottidele väikseima hinna vahemikus 30 eurosenti kuni 1 euro. Müügikohas ei tohi õhukese plastkandekoti (15 kuni 50 mikronit) hind olla väiksem ministri määrusega kehtestatust. Seaduse jõustudes rakendub miinimumhind alates 1. jaanuarist 2019.
Euroopa Liidu ja nõukogu direktiiv, mis pakendiseadusega Eesti õigusesse üle võetakse, seab kilekottide tarbimise vähendamiseks sihtarvud: 2019. aasta 31. detsembriks peab tarbimine olema alla 90 ning 2025. aasta 31. detsembriks alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas.
Seotud lood
Riigikogu kiitis 68 poolthäälega heaks valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse (358 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle nn kilekottide kasutamist piirav direktiiv.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.