Majanduskasvu langetati pea poole võrra

Rahandusminister Sven Sester märkis, et majanduskasvu prognoosi korrigeeriti alla peamiselt väliskeskkonna mõjude tõttu. „Väliskeskkond on praegu nõrgem kui kevadel,“ ütles ta. Tema sõnul on paljude Eesti partnerite kasvuootusi allapoole viinud Brexit, mis omakorda annab tunda ka Eesti majandusprognoosidele. „Sõltume suuresti, kuidas me lähipartneritel läheb ja paraku pole neil praegu läinud nii hästi, nagu me oleme eeldanud,“ ütles Sester. Nõrgem väliskeskkond lükkab omakorda edasi investeeringuid. Nii ettevõtjate kui ka majandusekspertite hinnangud ei anna alust oodata, et majanduskasv lähikvartalites oluliselt kiireneks.

Sester lisas, et majanduskasvu on seni vedanud sisenõudlus, mis tugineb peamiselt eratarbimisel. Viimane kasvas möödunud aastal kolm korda kiiremini kui majanduskasv. „Oleme täna olukorras, kus palgatulu on eeldatust kiiremini kasvanud ja see on sisetarbimisele kaasa aidanud,“ ütles Sester. „Näeme, et inimeste heaolu ja sissetulek on kasvanud kolm korda kiiremini kui majanduskasv,“ lisas ta.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben lisas, et mõnda aega kestnud hinnalangus on nüüdseks läbi saanud ja see mõjutab kindlasti ka tarbijate käitumist. Samas on näha, et majapidamiste säästud on viimastel aastatel suurenenud.

Allapoole korrigeeriti ka järgmise aasta prognoosi. Kui seni arvati, et 2017. aasta majanduskasv tuleb 3%, siis nüüd langetati see 2,5% peale. Prognoos näeb ka ette, et järgmisel aastal pidurdub palgakasv, kuigi selle kasv pole seni vaatamata majanduskasvu aeglustumisele oluliselt langenud. Sester märkis, et kiire palgakasv on tulnud ettevõtete kasumite arvelt ja kaua see jätkuda ei saa. Prognoos näeb ette, et järgmisel aastal on keskmise palga reaalkasv 2,8%. Sel aastal on see olnud 6,5%.  Aben lisas, et keskmise palga kasvu pidurdumises ei saa täiesti kindel olla.

Kui viimastel aastatel on olnud deflatsioon, siis sel aastal on näha kerget, 0,2% suurust inflatsiooni. Sesteri sõnul inflatsioon järgmisel aastal tõusta 2,7%ni. Näiteks mõjutab seda nafta hind, mis on lõpuks väljakujunemas. Sesteri sõnul võib oodata, et lähiaastatel energia hinnad tõusevad.

Kui majanduskasvu langetati tublisti, siis eelarvega on lood paremad. Sesteri sõnul on eelarve praegu ülejäägis, mis on oodatust parem seis. Üheks põhjuseks on maksude parem laekumine, teiseks aga investeeringute edasi lükkamine. „Ühelt poolt viib küll investeeringute edasilükkamine kulutusi edasi, kuid tegelikult peame rohkem investeerima. Siis on suurem potentsiaal, et investeeritav raha tuleks ka reaalmajandusse tagasi,“ ütles minister.

Tõsi, eelarves on näha ka miinust, mis on vaja eelarve läbirääkimistel ära tasandada. Nimelt on Eesti kulutusi suurendanud Euroopa Liidu eesistuja aasta varasemaks tõstmist ja aasta keskel tehtud otsus suurendada liitlasvägede kohalolekut. Viimase kulutused ei lähe 2% hulka, mis on julgeolekule määratud. „Liitlasvägede kohalolek on üks viiest suurest prioriteedist, mis puudutab meie julgeolekut,“ ütles Sester.

Kirsipuu lisas, et juuli kuu lõpu seisuga on eelarve tuntavas ülelaekumises. Augusti lõpus oli maksude ülelaekumine eelarves 27 miljonit eurot. Miinuses on vaid sotsiaalkindlustusfondid, mis tulenevad haigekassa eelarve miinusest. Eelarve ülejäägis olid juuli lõpuga ka kohalikud omavalitsused, kuid seda põhjusel, et nende investeerimisaktiivsus on olnud tuntavalt madalam sellest, mis nad eelarvetes ette nägid. Seetõttu jäävad ka valitsussektori investeeringud kokkuvõttes madalamaks.

Aktsiise on sel aastal laekunud küll vähem kui mullu, kuid Kirsipuu ütles, et rahandusministeerium arvestas prognoosides piirikaubanduse ja tarbimise vähenemisega, mistõttu on kokkuvõttes aktsiisilaekumine olnud oodatust parem. See tähendab, et edaspidi kütuse- ja õluaktsiisi prognoose hoopiski tõstetakse. Kange alkoholi aktsiisilaekumine tõenäoliselt hoopiski langeb veelgi.

Käibemaksu on laekunud umbes 40 miljonit eurot vähem kui eelarves oodati. Peamiseks põhjuseks on valitsussektori investeeringute vähenemine.