- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Alamäe: Eesti majandus on keev konn
Eesti majanduse üldseisust rääkides oli Alamäe kriitiline. „Vikipeedia ütleb, et kui konn panna külma vette ja hakata temperatuuri hästi vaikselt tõstma, siis konn ei saa sellest aru ning läheb keema. Ma ei tea, kas see on tõsi, proovinud ei ole, aga nii räägitakse. Kohati on mul tunne, et Eesti majandus tervikuna on vaikselt keev konn,“ rääkis Alamäe. „Meie demograafiline olukord halveneb järjest, midagi väga palju teha ei ole. See, mis toimub laiemalt maailma majanduses, ei allu minu meelest juba ammu ühelegi majandusteooriale. Globaalne võlakriis järjest süveneb ja kellelgi pole aimu, kuidas ja mis hetkel see oma kurva lõpu leiab."
Eesti majanduse pikk investeerimisvõime sõltub sellest, paljud ettevõtted suudavad kasumit teenida. „Meie ettevõtete kasumite osakaal on SKPs on kukkunud 32%-lt 23%-le. Samas tööjõukulude osakaal kasvanud 44-48%-le, absoluutsummas ligi 100%,“ ütles Alamäe ja lisas, et dividendide suhe SKPsse on jäänud umbes samaks. „See on loogiline, sest arvan, et dividendid ei ole Eesti ettevõtetele vahend kaatri ostmiseks, vaid äraleamisraha.“
Ettevõtetele on tähtis kätte saada võõrkapital, leiab Alamäe. Omakapitaliga on Eestis nigelad lood. „Kapitaliturg Eestis on väga õhuke. Kui võrdleme Eestit ükskõik, millise teise arenenud riigiga, siis meie kapitaliturg on väga õhuke," ütles Alamäe.
"Rahvusvaheliselt konkureerivate ning kasvavate Eesti ettevõtete jaoks on minu hinnangul kolm olulist faktorit: ärimudel, meeskond ja kapitali hind - ja me ei räägi siin pangalaenu intressimäärast. Tahan teha komplimendi, et oleme suutnud areneda, konkureerida ja kasvada olukorras, kus ärimudelist üks osa on väga raskesti kättesaadav. Hästi tehtud!“ rääkis Alamäe.
„Meie demograafiline olukord on selline, et peaksime laotama punase vaiba kõigi ette, kes tahavad Eestisse tööle tulla,“ ütles Alamäe veel.
Peale selle võiks ettevõtjate hääl ühiskonnas valjemalt kõlada. „Ma tean, et paljud teist on käega löönud. Iga kord, kui võtan õhtul pudeli veini, kirjutan mingi artikli ja kui hommikul loen kommentaariumi, tekib küsimus, miks kurat ma seda tegin. On vaja seda soppa kaela endale? Aga kui anname platvormi käest ära, siis saavad selle platvormi virisejad või need, kes tegelevad populismiga, millest majandusse kasu ei jõua.“
Tehnoloogia juhi asi
Ettevõtteid on Alamäe hinnangul väga pikalt juhitud ühtmoodi. Nüüdseks ei ole tehnoloogia juhtimine ja juurutamine aga enam IT-osakonna asi, vaid iga juhi ülesanne, on ta kindel.
Iga juht peab Alamäe sõnul vähemalt korra elus ütlema: „Inimesed on meie ettevõtte suurim vara.“ Kuid siin on tekkinud oluline muudatus, sõnas Alamäe. Uus lause on: „Inimesed ja andmed on meie ettevõtte suurim vara.“ Andmete hulk on hüppeliselt kasvanud, teisalt on tekkinud viimase viie aasta jooksul esimest korda tekkinud võimekus neid andmeid kasutada. „Andmete kasutamise võimekus on järgmise kümne aasta jooksul ettevõtete trump,“ lausus Alamäe.
Tehnoloogiasektoris on jällegi toimunud põlvkondade vahetus. Riistvaratootjate juurest on raskuskese liikunud tarkvaratootjate juurde. Alamäe aga ei tea, kuhu tehnoloogiasektor liigub. „Küsitakse, kuid mina ei tea. Peame olema madalstardis, valmis kiiresti liikuma. Lihtsalt peame olema valmis.“
Eesti SKP on 2009. aastast kasvanud veidi alla 50%, tarkvarasektori SKP on samal ajal kasvanud 150%. Alamäe ei näe põhjust, miks see muutuma peaks. „Enamus, mida tehakse, läheb ekspordiks,“ põhjendas ta oma optimismi.
Nortal investeerib muudatustesse. „Kui vaatate oma ettevõtteid, ükskõik, milliseid muudatusi teete, siis lõpeb see alati tehnoloogiaga. Ilma selleta ei saa muudatusi läbi viia. Kõrgema marginaaliga on äri, kus suudad tehnoloogiast motiveerituna muuta ettevõtte strateegiat,“ lausus Alamäe. „See on, kuhu peame investeerima.“
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
2
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
4
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele