Millele kulutab eestlane oma laenuraha?

„Meie käive kasvab. See on kasvanud aastataguse ajaga võrreldes 40-42%,“ lausus Liuglev Uks ASi juht ja omanik Taimi Linamägi. Kui mõnel ettevõttel on tihe töögraafik ja suurenenud nõudlus tarneaegu pikendanud, siis neil tema sõnul nii ei ole. „Meil on sama tarneaeg,“ märkis Linamägi. Nende kliendid on enamjaolt eraisikud ja 30% ettevõtjaid. 

Linamägi sõnul on nende käive kasvanud kogu aeg, alates ettevõtte loomisest viis ja pool aastat tagasi. Koos stabiilse hinnatõusu ja hoogsate arengutega kinnisvaraturul on sammutud ülesmäge ning lisaks suudetud ka end oma nišis kinnistada.

Linamägi usub, et kasv jätkub ka järgmisel aastal. „Arvan küll, et jätkub, tendents on sinnapoole. Sest ehitusturg kasvab ja uusi kortereid tuleb järjest juurde. Inimesed renoveerivad ka palju vana,“ märkis Linamägi.

Seoses kasvava huviga pole nemad hindu palju tõstnud. „Aasta alguses natuke tootmine tõstab hinda, siiamaani oleme samas tempos olnud suhteliselt. Võib-olla kaks aastat tagasi oli ca 5%. Kuid tegelikkuses pole meil hinnatõusu praktiliselt olnud,“ rääkis Linamägi.

ABC Ehituse juhatuse liikme Anton Kutseri sõnul on ka nende käive kasvanud. Numbreid ta nimetada siiski ei soovi, kuid lisab, et kasv igatahes on. „Meil on müügikasv ja ma arvan, et ka meie konkurentidel on kasv,“ nentis Kutser.

ABC Ehitusel on erinevad tootegruppe, tegeletakse ehitajatele müügiga, jaekliendile müügiga ja ettevõttel on ka edasimüüjad ning ekspordikliendid. „Kui rääkida ehitajatest ja laenude võtmise suurenemisest, siis seda võiks ju siduda teatud elavnemisega uuselamute turul. Seda on ju näha ka Tallinna pildis. Kuid see pole üle-Eestline. Ida-Virumaal või mõnes teises äärealas on asjad teisiti. Suurtes linnades on asjad hästi, väiksemates pole nii hästi,“ kirjeldas seisu Kutser.

Tallinna kinnisvaraturg on mõne eksperdi sõnul kogu kinnisvaraturu kasvu vedaja. Kutseri sõnul on nende käibega samamoodi – veavad pigem Tallinn ja Tartu.

Uuselamute arendajate hulka on Kutseri sõnul tekkinud ka ehitusettevõtjaid, kes varem arendusega ei tegelnud – seepärast kerkib praegu ka palju uusi maju. „Suure tõenäosusega on küsimus selles, et me oleme mitu aastat elanud deflatsioonis ja euribor on miinuses. Reaalselt peab akumuleeritud kasumil olema mingi väljund – kas investeeringuteks või dividendideks. Niisama hoida raha tingimustes, kus raha väärtus langeb, pole mõtet,“ rääkis Kutser ning lisas, et mõned on ju rääknud ka võimalikust turu ülekuumenemisest.

Kutseri sõnul räägitakse ka palgakasvust, mille survel võiks inimestel olla justkui võimalik järjest enam uusi kortereid soetada või olemasolevad renoveerida. See võiks tähendada Kutseri ettevõttele heade aegade ja käivete kasvu jätkumist. „Konjunktuuriinstituudist jooksis läbi, et paar kuud on usaldusindeks olnud positiivne. Pole süvenenud, millistest elementidest see indeks kokku pannakse. Jaekaubandus on kogu aeg suht positiivne ja näitab korralikku kasvu,“ rääkis Kutser.

Tema sõnul on nende ettevõttel märkimisväärne turuosa ja Eesti majanduses toimuv mõjutab neid tugevalt. Kuid lisaks mõjutavad ka lähturud ja seal toimuv. „Rootsis läheks justkui hästi, aga Soomes mitte väga. Meil ettevõtted tegutsevad ka Norras. Nendest me sõltumegi, oleme väike ja avatud majandus,“ rääkis Kutser.

Konkurents on tihe ja osa kliente on Kutseri sõnul ka hinnatundlikud. „Näete ise, mis turul toimub -  -20% kampaaniad – neid teeme meie ja ka meie konkurendid. Tehakse ka suurema allahindlusega,“ rääkis Kutser. Hinnatundliku ja ka tavakliendi jaoks on endiselt suur vahe hinnas. Kuna ehitusmaterjalid ja -kaubad pole esmatarbekaubad, siis neid oste ei saa enamasti edasi lükata ja allahindluskampaaniat ootama jääda.

Uueks aastaks prognoosib Kutser pigem kasvu. „Ettevaaltikult optimistlikud oleme. Väike kasv jätkub. Aga mingeid kahekohalisi numbreid näeme vaevalt,“ märkis Kutser.

Bauhofi tegevdirektor Irina Raudsepp märkis, et nende ettevõtte siseviimistluse ja üldehituse kategooria on tõusutrendis. „Siseviimistluse kategoorias näeme võrreldes eelmise aastaga müügitõusu ennekõike tapeetides, põrandakattematerjalides ja värvides keskmiselt +10%, kusjuures müük aktiveerus eriti just teises kvartalis ehk kevadel,“ rääkis Raudsepp.

Veelgi suurema tõusu on tema sõnul teinud aga üldehituse tootegrupp, mis on viimase aasta lõikes tõusnud üle 20%, seda just ärimüügis, mis samuti viitab aktiveerunud remonditurule. „Kuna enamik tooted nii siseviimistluses kui ka üldehituses on Bauhofi põhisortimendis, siis tellimisjärjekordade pikenemist me otseselt ei tunneta,“ lisas ta.

Turu aktiveerumisele viitab Raudsepa sõnul ka remondi- ja paigaldusteenuse tõus, sest töösse läinud objektide hulk on tõusnud eelmise aastaga võrreldes lausa kaks korda.

„Prognoosime müügikasvu ka järgmiseks aastaks, kuid kuna selle aasta kasv on tulnud peamiselt turuosa kasvu arvel, siis oleme järgmise aasta suhtes konservatiivsemad ning prognoosime turu kasvu 5-7%,“ märkis Raudsepp.

„Väikelaenuturu kasvust saame rääkida nii 2016. kui ka 2015. aasta kontekstis. Kasvutrendis on nii väikelaenude turg Eestis üldiselt kui ka konkreetselt SEBs,“ märkis panga kommunikatsioonijuht Evelin Allas.

Aktiivseimad väikelaenude kasutajad on Allase sõnul eelkõige nooremad inimesed, vanuses 20 kuni 30 eluaastat, kelle kuupalk jääb Eesti keskmise palga tasemele. „Veidi väiksemal määral kasutavad väikelaene 30- kuni 40eluaastate kliendid, sissetulekuga 1000 kuni 1500 eurot kuus. Laenuportfellist eelistatakse kõige rohkem tarbimislaene mahus 2000 kuni 4000 eurot,“ seletas Allas.

Tema sõnul koostas SEB septembris ka uuringu, mis tõi esile selle, et 18-25aastased noored kasutavad väikelaenu eelkõige uue kodu või auto soetamisega seotud kulude katteks. „Samas, ootamatult tuli välja ka vajadus katta ravikulusid,“ märkis Allas.

„Kui analüüsida väikelaenude kasutamist finantskäitumise seisukohalt, siis mainitud sihtgrupis (noored inimesed ja lastega pered) on see ootuspärane, kuna just sellel eluperioodil on väljaminekud suuremad,“ märkis Allas. Ta lisas, et siinjuures on tähtis laenuvõtja selge arusaam oma finantsvõimalustest, mis lubab tal täita kõik endale võetud kohustused.

LHV pressiesindaja Priit Rum märkis, et nemad ei ole tähele pannud, et viimase aasta jooksul oleks väikelaenude võtmine kuidagi hoogustunud. „Igakuised väikelaenulepingute mahud on enam-vähem ühesuurused. Samas, on märgata, et väikelaenu pakkujaid on turul palju. Kõik suuremad krediidiandjad on oma väikelaenu pakkumas,“ märkis Rum.

Ta lisas, et on märgata ka seda, et need ettevõtted, kes varem kiirlaenu pakkusid, on samuti hakanud pakkuma väikelaenu. „Kui spekuleerida, siis on võimalik, et seetõttu on ka inimeste huvi suurem kui varem. Kahjuks ametlik statistika, mis koondaks nii pangad kui ka krediidiandjad, veel puudub,“ lisas Rum.

Ka Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask märkis kommentaaris, et nemad pangas kasvu hetkel ei näe. „Kevadel ja suvel võetakse tavapäraselt ikka rohkem laenu kui talvel ja sügisel. Kuid ei saa öelda, et oleksime täheldanud erakordseid kasve või trende selles, et kliendid võtavad üha rohkem laene remondi tarbeks. Toimub tavapärane laenuäri,“ märkis Siilivask ja lisas, et kindlasti peab aga märkima seda, et kodu, suvekodu jms remondiks võetakse tarbimislaene kõige rohkem.

Nordea laenutoodete juhi Ivika Pääsuke-Kästiku sõnul on tarbimislaenude väljastamine nende pangas olnud stabiilne. Varasemast suuremat huvi ta täheldanud ei ole. ”Prognoosida tarbija käitumist on keeruline, kuna see põhineb suuresti majanduskeskkonnal ning tarbija kindlustustundel tuleviku kohta,” märkis Pääsuke-Kästik.

Eesti Panga analüütiku Mari Tamme sõnul oli tagatiseta eluasemelaenude jääk ehk kogumaht 2015. aasta lõpus 72 miljonit eurot. Aasta aega varem oli kogumaht 72,1 miljonit eurot.

„Eluasemelaen on määratletud laenu eesmärgi järgi ehk see tähistab laene, mis on väljastatud eluaseme soetamise või renoveerimise eesmärgil. Tagatiseta eluasemelaenud ongi enamasti eluaseme renoveerimiseks väljastatud laenud. Nende keskmine summa on tunduvalt madalam ning keskmine tähtaeg oluliselt lühem kui kinnisvaratagatisega eluasemelaenudel,“ rääkis Tamm.

Tema sõnul tuleb arvestada sellega, et kodumajapidamistele antud laenude andmed sisaldavad ka kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide laene. „Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid on mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis toodavad kaupu ja osutavad teenuseid kodumajapidamistele ning mille eesmärk ei ole kasumi teenimine ja mida ei kontrolli valitsemissektori üksused. Siia kuuluvad näiteks korteriühistud, ametiühingud, kirikud, erakonnad, heategevus-, hoolekande- ja abiorganisatsioonid,“ selgitas Tamm.

Ta lisas, et samas on nendele väljastatud laenud uute tagatiseta eluasemelaenude mahtu mõjutanud siiski vähe.

"Majapidamiste suurenenud nõudlust eluaseme renoveerimiseks väljastatud laenude järele saab selgitada majapidamiste sissetulekute suhteliselt kiire kasvu ja tugeva kindlustundega, mistõttu saavad ja julgevad majapidamised eluaseme renoveerimiseks kulutusi teha ja laenu võtta,“ lisas analüütik.