„Kõiki neid soovitusi olen oma rahaga proovinud,“ rääkis Saario laupäeval Investeerimisklubi vestlusõhtul, kus ta esitles oma investeerimisraamatu värskeimat eestikeelset trükki. Autogrammi soovijate saba lookles pikalt. Esimene trükk ilmus raamatust juba 1972. aastal, värskeim selle aasta algul.

„Armastan oma vara ise juhtida ja ambitsioon on ka õppida. Saario raamatud ja seminarid on väga hea eeskuju,“ rääkis aknakatete tootja AS Sunorek ja veel mitme ettevõtte omanik ja juht Priit Pals, kes on nõuks võtnud pika ettevõtja karjääri järel nüüd ka investeerimismaailma põhimõtted selgeks saada. Saario raamatu esimene eestikeelne väljaanne, mis oli 90nendatel Eestis pea ainus aktsiatesse investeerimisest rääkiv raamat, on loetud. „Mulle meeldib Saario viis börsiteemadest lihtsate sõnadega rääkida,“ ütles Pals. „Eesti profid teevad asja vahel liiga keeruliseks, mistõttu tavainimene ei usu, et hakkama saab ja hoiab eemale.“

Kasulik nõu on Palsi arvates näiteks Saario soovitus jälgida, kas ettevõtte insaiderid ka ise oma firma aktsiaid ostavad või hoopis müüvad. Ja seegi, et uue uhke kontori ehitus on signaal aktsia müügiks, sest see pole tark viis omanike raha kasutamiseks.

Raha on samuti looming

Huvi inimeste vastu, kes on oma ala tipud, tõi Saariot kuulama näitleja Jan Uuspõllu. „Raha on minu arvates samuti looming,“ naeratas Uuspõld. Ja kui kunagi endal raha üle peaks jääma, kulub teadmine ära, mis sellega peale hakata. (Kuula saatest "Äripäev Eetris", kuidas Jan Uuspõld investeerib.)

Saario (78) pole palgatööd vajanud 1989. aastast, kuid investeerimist jätta ei saa, ehkki on üritanud. Praegu on tal kolm portfelli, millest ühes on need aktsiad, mida ta kunagi ei müü ja mis jääb lastele päranduseks. Teised kaks on rohkem mänguruumi võimaldava strateegiaga. Lisaks investeeringud kinnisvarasse, kunsti ja kulda. Kulla kohta ütles Saario, et seda võiks tal investorina rohkemgi olla, kuna katteta paberraha on ringluses liiga palju. „Loodan kulla hinna tõusu,“ ütles ta, jäädes siiski enim börsile investeerimise usku.

Esimese aktsia – ühe või kaks – ostis Saario teismelisena üsna sõja järel suvel teenitud raha eest. Isa soovitusel oli see Fordi, Ameerika ettevõtte aktsia, sest mine sa idanaabrit tea. Juba esimese aktsia omanikuna oli Saariole iseenesest mõistetav, et tuleb minna aktsionäride koosolekule. Millest toona kujunes lõbus lugu, kuidas poisike kaheksa vanema mehega aktsionäride koosolekut pidas ja seejärel korraldatud lõunasöögil Fordi juhi kõrval einestas ja sisukat lauavestlust pidas. Ent sellest sai ka Saario investori-elu üks läbivaid põhimõtteid – tunne ettevõtet, võimalusel käi kohal, suhtle ja kogu infot.

Dividend ei valeta

Niisamuti on Saario rusikareegel, et hea on investeering sellise firma aktsiasse, mis igal aastal suudab dividendi suurendada. Aktsiate hinnad kõiguvad ja kasuminumbriga saab „mängida“, kuid dividend ei peta. Kui selle prisma läbi vaadata Tallinna börsile, on Tallink küll vaieldamatult börsi staar ja hästi juhitud ettevõte, kuid dividendipoliitikat pole ollagi, osutas Saario.

Börsiettevõtte seisukohast pälvib just järjekindel dividendipoliitika investorite usalduse. Kindlasti ei ole see hea, kui ettevõte iga väiksema probleemi peale dividende kärbib. Ilmselt pole aga keegi Tallinki juhtkonnas dividendipoliitika tähtsust sellisel moel teadvustanud, arutles vanameister.

Väikeinvestor Rait Kondor sai otse küsides siiski teada ka ühe konkreetse aktsia, mille vastu Saario ise praegu huvi tunneb. See on üks tankerite tootja (TNK) USA börsil, mille aktsial võib olla suur tõusuruum, kui nafta hind toibub ja kaubavahetus elavneb. Alusnäitajad, millest Saario joondub, on head. Kondori sõnul kavatseb ta seda aktsiat nüüd ka ise analüüsida. Lisaks märkis ta vestlusringis kuuldust enda jaoks üles, et jälgida tuleb ettevõtete võimet kasvada. Vähem veendunud on Kondor Saario arvamuses, et USA presidendivalimiste järel lähevad börsid langusesse.

Ka gurud eksivad

Saario laiem hinnang börside praegusele seisule oli, et võime olla lähedal hetkele, kus pole enam uut raha peale tulemas, mis aktsiate hindu veelgi kergitaks. Kuni aga intressimäärad on madalal, peaks hinnatase püsima. Saariole endale meeldivad ettevõtted, kus investoriteks on rohkem pärisomanikud, mitte institutsionaalsed või välisinvestorid, kes negatiivse signaali peale esimesena müüma kiirustavad. Sellised ettevõtted peavad börsilangusele paremini vastu. Ja vanameister ei eitanud, et ka gurud eksivad. Viga oli näiteks Facebook’i aktsia ära müümine.

Saario põgusalt välgatatud slaidid sellest, kuidas ta analüüsib aktsia trendi ja kuidas ta on panustanud instrumentidesse, mis peaksid tema vara kaitsma USA börside languse eest, olid algajamale investorile kainestavaks meeldetuletuseks, et teadlik investeerimine tähendab kõva tööd ja rehkendust.

Ent samas - saab ka teisiti. Saario klassikaline näide on ajalooprofessorist Eino Jutikkalast, kes investeeris ennast kasinast õpetaja palgast multimiljonäriks. Igast palgast investeeris ta alati ja iga börsiilmaga kindla summa aktsiatesse, panustades ettevõtetele, mis olid omal alal turu liidrid. Seda lugu räägib Saario julgustuseks, et investeerimist ei takista kasin palk, ja rõhutamiseks, kui oluline on investeerimisel edu saavutamiseks distsipliin ja järjekindlus.

.

.