Perekonnakonto kui pensionipõlve võluvits?

Äripäeva korraldatud Eduka Eesti arvamuskonkursil käis Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas välja idee luua pensioni asemel perekonnakonto. Tanilase idee järgi alandab riik vanemate maksukoormust, kui sünnib esimene laps – kandes vanemate ühisele pangaarvele iga kuu 50 eurot. Kui lapsi on kaks, laekub perekonnakontole 150 eurot, kui kolm, siis 300 eurot kuus. Edaspidi suurenevad maksed 100 euro võrra lapse kohta kuus. Riigi tugi kestab kokku 20 aastat.

Kogunenud raha ei ole niisama kulutamiseks, vaid pank ostab valduskontole laekunud summa eest Vanguardi globaalset aktsiaindeksit ja jagab osakud perekonnakontode vahel. Perekonnakonto peaks Tanilase hinnangul motiveerima noori varem peret looma ja lapsi saama, sest sellest sõltub laste heaolu ja enda vanaduspõlve sissetulek. Kahe lapsega 30aastastele vanematele tuleb pensionieaks 168 000 eurot, samas kui kolme lapse puhul on summa 283 000 eurot. Lükates laste saamist viie aasta võrra edasi, koguneb kontole vastavalt 34 000 ning 62 000 eurot vähem. Mida rohkem on peres lapsi ja mida kiiremini nad sünnivad, seda suurem on perekonna rahaline võit.

Esiklapse 20. sünnipäeval kantakse perekonnakontolt iga lapse kontole 5000 eurot, mida saab kasutada iseseisva elu alustamise kapitalina. Samal ajal lõpevad riigi maksed perekonnakontole, kuid sellel olevat raha investeeritakse edasi keskmiselt viieprotsendilise aastatootlusega kuni vanema kontoomaniku 70. eluaastani. Investeerimisperioodi jooksul toimub igal aastal aktsiate osakaalu vähendamine.

Uudelepa sõnul peaks sündivuse suurendamisele lähenema teise nurga alt kui rahalise toetusega. „Eelkõige võiks mõelda peredele suunatud teenustele alates kättesaadavast lastehoiust kuni kvaliteetse hariduseni, sest Eesti perepoliitika on juba väga rahaliste toetuste keskne.“

AS SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst leidis, et perekonnakonto idee juures on positiivne, et see loob leibkonnakeskse tunnetuse, kus laste arvust tõesti midagi sõltub.

Holsti sõnul jääb aga küsimus, kas seda fondi rakendataks ainult uute sündide puhul. „Kui see ei kohaldu juba sündinud lastele, oleks see väga ebavõrdne kohtlemine,“ ütles ta. Tema arvates on leibkonna tulu sõltumine laste arvust kindlasti positiivne mõte, kuid ta ei ole kindel, kuivõrd selline kauge ja helge tuleviku perspektiiv motiveerib.

Holsti hinnangul on sündivuse suurendamiseks lihtsamaid ja vahest ka mõjuvamaid viise, näiteks jääks lasrega perele rohkem raha kätte ka siis, kui tulumaks või tulumaksuvaba miinimum oleks madalam. „Kauge ja mittetunnetatava probleemi lahendamine jätab enamik peresid ükskõikseks.“