• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Perekonnakonto kui pensionipõlve võluvits?

    Eesti pensionisüsteemi ja vähest sündivust aitaks parandada perekonnakonto, leiab Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas. Eesti pensionifondide juhid pole ideega lõpuni nõus.

    Äripäeva korraldatud Eduka Eesti arvamuskonkursil käis Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas välja idee luua pensioni asemel perekonnakonto. Tanilase idee järgi alandab riik vanemate maksukoormust, kui sünnib esimene laps – kandes vanemate ühisele pangaarvele iga kuu 50 eurot. Kui lapsi on kaks, laekub perekonnakontole 150 eurot, kui kolm, siis 300 eurot kuus. Edaspidi suurenevad maksed 100 euro võrra lapse kohta kuus. Riigi tugi kestab kokku 20 aastat.
    30aasta vanusele kahe lapsega vanemale koguneb pensionieaks 168 000 eurot, samas kui kolme lapse puhul on summa 283 000 eurot, kirjeldab Tarmo Tanilas perekonnakonto ideed.
    Kogunenud raha ei ole niisama kulutamiseks, vaid pank ostab valduskontole laekunud summa eest Vanguardi globaalset aktsiaindeksit ja jagab osakud perekonnakontode vahel. Perekonnakonto peaks Tanilase hinnangul motiveerima noori varem peret looma ja lapsi saama, sest sellest sõltub laste heaolu ja enda vanaduspõlve sissetulek. Kahe lapsega 30aastastele vanematele tuleb pensionieaks 168 000 eurot, samas kui kolme lapse puhul on summa 283 000 eurot. Lükates laste saamist viie aasta võrra edasi, koguneb kontole vastavalt 34 000 ning 62 000 eurot vähem. Mida rohkem on peres lapsi ja mida kiiremini nad sünnivad, seda suurem on perekonna rahaline võit.
    Esiklapse 20. sünnipäeval kantakse perekonnakontolt iga lapse kontole 5000 eurot, mida saab kasutada iseseisva elu alustamise kapitalina. Samal ajal lõpevad riigi maksed perekonnakontole, kuid sellel olevat raha investeeritakse edasi keskmiselt viieprotsendilise aastatootlusega kuni vanema kontoomaniku 70. eluaastani. Investeerimisperioodi jooksul toimub igal aastal aktsiate osakaalu vähendamine.
    Tuleva pensioniühistu juhatuse liikme Annika Uudelepa sõnul ollakse Tulevas rõõmsad, et ka Eesti suurimad fondihaldurid on hakanud pooldama passiivset, madalate kuludega investeerimist. Uudelepp tõi välja, et lapsele täiskasvanuks saades 5000 euro andmise saaks täielikult rahastada juba täna madalamate teenustasude arvel tekkivast säästust. Ta lisas, et pika aja jooksul annaks suure mõju säästudele ka 1% madalam haldustasu.
    Liialt kaudne lahendus
    Uudelepp tõi näiteks, et kui keskmist kuupalka teeniv kahe väikse lapsega perekond, kus mõlemad vanemad on 30aastased, investeeriksid II samba kontole kogunenud 5000 eurot ja igal aastal palgast veidi üle 800 euro II samba fondi mineva raha Swedbanki K4 fondi asemel Tanilase välja pakutud Vanguardi globaalse aktsiaindeksi fondi, säästaks perekond 20 aastaga teenustasudelt 12 000 eurot. „Sellest rahast saakski kummalegi lapsele maksta 5000 eurot ja 2000 eurot jääks veel ülegi. Miks siin peaks hakkama sekkuma riikliku suurema ümberjagamisega, kui saaks palju lihtsamalt?“ arvas Uudelepp.

     Sellest, miks peaks üks riik investeerima oma kodanikelt kokkukogutud maksud teiste riikide aktsiaturgudele, ei saa ma üldse aru.

    Andres Viisemann,
     LHV pensionifondide juht
    Uudelepp rõhutas, et kui Eesti riik soovib investeerida Vanguardi fondidesse, pole panga vahendust vaja. Raha tuleb saata otse Vanguardi ja sellega ei kaasne peale rahaülekande muid tasusid. 
    LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni hinnangul on Tanilase välja pakutud süsteem aga liiga keeruline ja kaudne ning pole seega tõhus. „Sellest, miks peaks üks riik investeerima oma kodanikelt kokkukogutud maksud teiste riikide aktsiaturgudele, ei saa ma üldse aru,“ tõdes Viisemann.
    ERGO kogumistoodete riskijuht Marek Viik pidas mõtet süsteemi raha juurde toomisest tervitatavaks, kui mõelda sellele, et demograafiline olukord halveneb ja maksumaksjaid jääb ühe ülalpeetava pensionäri kohta vähemaks. Viik ei ole kindel, kas perekonnakonto idee on võluvits, kuid tema sõnul on Tanilas juhtinud tähelepanu olulistele valukohtadele, mis on diskussiooni algatuseks hea.
    „Idee teenitud tuhandetest ei tundu realistlik, arvestades viimase kümne aasta pensionifondide 2-4% keskmist tootlust,“ leidis Viik. Juhul, kui kui II samba fondid suudaksid tõepoolest Tanilase näite järgi teenida  8% aastas, ei ole näiteks kolme lapse emal kogutud pension võrreldav selle vanema pensioniga, kes on pidevalt tööl käinud. „Lastega kodus oleva vanema puhul oleks ehk vajalik kompenseerida II sambasse keskmiselt laekunud ja reaalselt laekunud vahe, et pensionile jäämise hetkel oleks nii mehel kui naisel samaväärne kapital,“ selgitas Viik.
    Poleks tõhusaim sündivuse suurendaja
    Uudelepa sõnul peaks sündivuse suurendamisele lähenema teise nurga alt kui rahalise toetusega. „Eelkõige võiks mõelda peredele suunatud teenustele alates kättesaadavast lastehoiust kuni kvaliteetse hariduseni, sest Eesti perepoliitika on juba väga rahaliste toetuste keskne.“
    AS SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst leidis, et perekonnakonto idee juures on positiivne, et see loob leibkonnakeskse tunnetuse, kus laste arvust tõesti midagi sõltub.
    Holsti sõnul jääb aga küsimus, kas seda fondi rakendataks ainult uute sündide puhul. „Kui see ei kohaldu juba sündinud lastele, oleks see väga ebavõrdne kohtlemine,“ ütles ta. Tema arvates on leibkonna tulu sõltumine laste arvust kindlasti positiivne mõte, kuid ta ei ole kindel, kuivõrd selline kauge ja helge tuleviku perspektiiv motiveerib.
    Holsti hinnangul on sündivuse suurendamiseks lihtsamaid ja vahest ka mõjuvamaid viise, näiteks jääks lasrega perele rohkem raha kätte ka siis, kui tulumaks või tulumaksuvaba miinimum oleks madalam. „Kauge ja mittetunnetatava probleemi lahendamine jätab enamik peresid ükskõikseks.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.