Perekonnakonto kui pensionipõlve võluvits?

Tarmo Tanilas pakkus sündivuse suurendamiseks välja perekonnakonto idee.  Foto: Eiko Kink
Kristel Härma • 8. november 2016 • 4 min
Jaga lugu:

Eesti pensionisüsteemi ja vähest sündivust aitaks parandada perekonnakonto, leiab Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas. Eesti pensionifondide juhid pole ideega lõpuni nõus.

Äripäeva korraldatud Eduka Eesti arvamuskonkursil käis Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas välja idee luua pensioni asemel perekonnakonto. Tanilase idee järgi alandab riik vanemate maksukoormust, kui sünnib esimene laps – kandes vanemate ühisele pangaarvele iga kuu 50 eurot. Kui lapsi on kaks, laekub perekonnakontole 150 eurot, kui kolm, siis 300 eurot kuus. Edaspidi suurenevad maksed 100 euro võrra lapse kohta kuus. Riigi tugi kestab kokku 20 aastat.

30aasta vanusele kahe lapsega vanemale koguneb pensionieaks 168 000 eurot, samas kui kolme lapse puhul on summa 283 000 eurot, kirjeldab Tarmo Tanilas perekonnakonto ideed.

Kogunenud raha ei ole niisama kulutamiseks, vaid pank ostab valduskontole laekunud summa eest Vanguardi globaalset aktsiaindeksit ja jagab osakud perekonnakontode vahel. Perekonnakonto peaks Tanilase hinnangul motiveerima noori varem peret looma ja lapsi saama, sest sellest sõltub laste heaolu ja enda vanaduspõlve sissetulek. Kahe lapsega 30aastastele vanematele tuleb pensionieaks 168 000 eurot, samas kui kolme lapse puhul on summa 283 000 eurot. Lükates laste saamist viie aasta võrra edasi, koguneb kontole vastavalt 34 000 ning 62 000 eurot vähem. Mida rohkem on peres lapsi ja mida kiiremini nad sünnivad, seda suurem on perekonna rahaline võit.

Esiklapse 20. sünnipäeval kantakse perekonnakontolt iga lapse kontole 5000 eurot, mida saab kasutada iseseisva elu alustamise kapitalina. Samal ajal lõpevad riigi maksed perekonnakontole, kuid sellel olevat raha investeeritakse edasi keskmiselt viieprotsendilise aastatootlusega kuni vanema kontoomaniku 70. eluaastani. Investeerimisperioodi jooksul toimub igal aastal aktsiate osakaalu vähendamine.

Tuleva pensioniühistu juhatuse liikme Annika Uudelepa sõnul ollakse Tulevas rõõmsad, et ka Eesti suurimad fondihaldurid on hakanud pooldama passiivset, madalate kuludega investeerimist. Uudelepp tõi välja, et lapsele täiskasvanuks saades 5000 euro andmise saaks täielikult rahastada juba täna madalamate teenustasude arvel tekkivast säästust. Ta lisas, et pika aja jooksul annaks suure mõju säästudele ka 1% madalam haldustasu.

Liialt kaudne lahendus

Uudelepp tõi näiteks, et kui keskmist kuupalka teeniv kahe väikse lapsega perekond, kus mõlemad vanemad on 30aastased, investeeriksid II samba kontole kogunenud 5000 eurot ja igal aastal palgast veidi üle 800 euro II samba fondi mineva raha Swedbanki K4 fondi asemel Tanilase välja pakutud Vanguardi globaalse aktsiaindeksi fondi, säästaks perekond 20 aastaga teenustasudelt 12 000 eurot. „Sellest rahast saakski kummalegi lapsele maksta 5000 eurot ja 2000 eurot jääks veel ülegi. Miks siin peaks hakkama sekkuma riikliku suurema ümberjagamisega, kui saaks palju lihtsamalt?“ arvas Uudelepp.

Andres Viisemann,,  LHV pensionifondide juht

 Sellest, miks peaks üks riik investeerima oma kodanikelt kokkukogutud maksud teiste riikide aktsiaturgudele, ei saa ma üldse aru.

Uudelepp rõhutas, et kui Eesti riik soovib investeerida Vanguardi fondidesse, pole panga vahendust vaja. Raha tuleb saata otse Vanguardi ja sellega ei kaasne peale rahaülekande muid tasusid. 

LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni hinnangul on Tanilase välja pakutud süsteem aga liiga keeruline ja kaudne ning pole seega tõhus. „Sellest, miks peaks üks riik investeerima oma kodanikelt kokkukogutud maksud teiste riikide aktsiaturgudele, ei saa ma üldse aru,“ tõdes Viisemann.

ERGO kogumistoodete riskijuht Marek Viik pidas mõtet süsteemi raha juurde toomisest tervitatavaks, kui mõelda sellele, et demograafiline olukord halveneb ja maksumaksjaid jääb ühe ülalpeetava pensionäri kohta vähemaks. Viik ei ole kindel, kas perekonnakonto idee on võluvits, kuid tema sõnul on Tanilas juhtinud tähelepanu olulistele valukohtadele, mis on diskussiooni algatuseks hea.

„Idee teenitud tuhandetest ei tundu realistlik, arvestades viimase kümne aasta pensionifondide 2-4% keskmist tootlust,“ leidis Viik. Juhul, kui kui II samba fondid suudaksid tõepoolest Tanilase näite järgi teenida  8% aastas, ei ole näiteks kolme lapse emal kogutud pension võrreldav selle vanema pensioniga, kes on pidevalt tööl käinud. „Lastega kodus oleva vanema puhul oleks ehk vajalik kompenseerida II sambasse keskmiselt laekunud ja reaalselt laekunud vahe, et pensionile jäämise hetkel oleks nii mehel kui naisel samaväärne kapital,“ selgitas Viik.

Poleks tõhusaim sündivuse suurendaja

Uudelepa sõnul peaks sündivuse suurendamisele lähenema teise nurga alt kui rahalise toetusega. „Eelkõige võiks mõelda peredele suunatud teenustele alates kättesaadavast lastehoiust kuni kvaliteetse hariduseni, sest Eesti perepoliitika on juba väga rahaliste toetuste keskne.“

AS SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst leidis, et perekonnakonto idee juures on positiivne, et see loob leibkonnakeskse tunnetuse, kus laste arvust tõesti midagi sõltub.

Holsti sõnul jääb aga küsimus, kas seda fondi rakendataks ainult uute sündide puhul. „Kui see ei kohaldu juba sündinud lastele, oleks see väga ebavõrdne kohtlemine,“ ütles ta. Tema arvates on leibkonna tulu sõltumine laste arvust kindlasti positiivne mõte, kuid ta ei ole kindel, kuivõrd selline kauge ja helge tuleviku perspektiiv motiveerib.

Holsti hinnangul on sündivuse suurendamiseks lihtsamaid ja vahest ka mõjuvamaid viise, näiteks jääks lasrega perele rohkem raha kätte ka siis, kui tulumaks või tulumaksuvaba miinimum oleks madalam. „Kauge ja mittetunnetatava probleemi lahendamine jätab enamik peresid ükskõikseks.“

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt