Ebaseadusliku huuletubakaäri algatas Krachtide pere

10. jaanuar 2017, 06:45
Konsultatsioonifirma KRM Advisor OÜ üks juhtidest ja omanikest Argos Kracht.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170110/NEWS/170109794/AR/0/AR-170109794.jpg

Tuntud äritegelaste Argos ja Kersti Krachti lahutusejärgses kakluses paljastus Krachtide pere üllatav osalemine ebaseaduslikus huuletubakaäris.

Krachtide poeg Akis Kracht esitas juba 2012. a suvel riigiprokuratuurile kuriteoteate, milles ta kirjeldas üksikasjalikult huuletubakaäri algusaega, kuidas äri võtsid ühel hetkel üle tema isa ja õde ning et juba 2010. a lõpust oli see endise kapoka Aare Vaini koordineerida.

Toona see info uurimisasutuste huvi ei pälvinud, kuna tegemist oli väärteokorras karistatava teoga ning riigiprokuratuuri hinnangul puudus kriminaalmenetluse alustamiseks alus.  

Maikuus 2015. a jõustusid aga tubakaseaduse muudatused ning suures koguses huuletubaka käitlemine muutus kriminaalkuriteoks. Kui maksu- ja tolliamet algatas sama aasta sügisel kriminaalasja Vaini ja kaasosaliste huuletubakaäri uurimiseks, otsiti välja ka Akis Krachti mitu aastat vana kuriteoteade, mis praegu on leitav huuletubakaäri kohtutoimikute vahelt.

Järgnev sündmuste kirjeldus põhineb Akis Krachti kuriteoteatel.

Koos ühe tuttavaga otsis Akis Kracht 2009. a kevadel võimalusi saada endale ja sõpradele odavamalt mokatubakat. Kui Rootsi laev oli Tallinnas sadamas, käisid nad ühe töötaja külalisena pardal ning korraga osteti 24 torni (ühes tornis 10 karpi, karbis 20-25 padjakest). Maale tuua polnud seda keeruline, kuna piirivalvuritega oli varem kokku lepitud ning nad vaatasid lihtsalt kõrvale.

Suurem osa kraamist müüdi tuttavatele ning sellest saadi paarsada krooni kasumit. Kuid siis hakkas telefon tihti helisema  ja kaupa küsiti juurde. Tekkis mõte, et otse tehasest ostes saaks hakata rohkem müüma. Internetist leiti Taani firma V2 Tobacco toode, mis oli üsna kange, kuid samas küllaltki odav. Akis pöördus abi saamiseks isa Argos Krachti poole, kes võttis tehasega ühendust ning peagi saabusid esimesed kaks kasti Thunder Originali. Isa andis kauba laenuks koos õpetussõnadega, kuidas seda äri ajada.

Huuletubakas oli kuum kaup

Müük toimus peamiselt nii, et internetilehele mokatubakas.net läks üles kuulutus ning ostjad võtsid ühendust kas telefoni või suhtlusprogrammi MSN teel. Tipphetkel oli neil 3-5 inimese peale umbes paartuhat klienti. Kui üle Eesti oli leitud edasimüüjad, siis mingil hetkel tõi isa ärisse ka Akise õe Katrini, kes Akise sõnul hakkas aga kõigi vahel manipuleerima ning 2009. a sügisel puksiti Akis ärist välja.

Isa ja õe äri muudkui kasvas, Akise hinnangul võis see tippaastatel küündida 20-25 miljoni Eesti kroonini. Isa korraldas noortele diileritele efektiivse müügi seminari. Konkurendid, kes tõid kraami ise laevalt, söödi madalamate hindadega turult välja. Ära ei põlatud ka ähvardada kandiliste pealesaatmise või politseisse ülesandmisega. Huuletubakat müüdi avalikult tänaval ja lausa Krachtide firma Kermon OÜ kontori ees.

Ärisse sisenes endine kapokas

Kui 2010. a otsis maksuamet läbi Kermoni kontori ning kaasa viidi Argos Krachti arvuti, ilmus välja endine kapo töötaja ning varem ka Ida-Viru prefektina töötanud Aare Vain, kes lubas kõik asjad korda ajada, märkis Akis. Sama aasta lõpust hakkaski kogu mokatubakaäri koordineerima Vain. Ta oli laopidaja, kes jagas diileritele kauba laiali ja korjas raha kokku.

„Nägin oma silmaga, kuidas Vain tuli kohviku ette ning diilerid viisid talle McDonaldsi koti sees 300 000-500 000 krooni,“ kirjeldas Akis Kracht.

Tema kinnitusel tegi Vain nii kaudseid kui ka otseseid ähvardusi. Näiteks saatis ta SMSi , milles teatas, et kui keegi kavatseb sellesse ärisse sekkuda, siis „konkreetselt karistatakse ära“. Ka oli Vain hoobelnud, et nad on terve maksu- ja tolliameti kinni maksnud, nagu ka rahapesu andmebüroo. Kaudsetel andmetel läks sinna igakuiselt 100 000-150 000 krooni.

Isa ja õde asutasid mokatubaka Venemaale müümiseks ettevõtte V2 East OÜ ning toodetele telliti venekeelsed märgistused. Tegelikult toodi see kaup Eestisse ja realiseeriti siin.

Kuna üha rohkem hakati avaldama artikleid noorte mokatubaka tarbimise kahjulikkusest, siis Akis arvas, et tehases ei teata sellest ja ta helistas 2011. a lõpul ühele tehase omanikest. Tema jutt kuulati ära ja lubati tagasi helistada. Juba 15 minutit hiljem helistatigi tagasi ja anti teada, et kui ta sellest kellelegi räägib, siis võetakse ainult tema vahele.

Akis Kracht: kapot ei huvitanud

Akis Kracht käis sellest ka kaitsepolitseiametis rääkimas ning andis neile kogu info, mida teadis. Neid see aga ei huvitanud. „Tegin järelduse, et küllap siis makstakse kõik kinni,“ ütles ta.

Hiljem kuulis ta, et Indrek Põder sai raha Vaini käest, tagades, et ebaseadusliku äriga tegelejaid ei tülitataks. Vaini tegevus olevat olnud Põdra kaitse all. (Indrek Põder oli kaitsepolitsei sisekontrolli töötaja, kes mõisteti 2012. a kevadel korduva altkäemaksu võtmise eest kokkuleppemenetluses neljaks aastaks vangi – toim)

„Võin tuua näite äri kasumlikkusest kroonides. Ühe torni hind oli tehases sõltuvalt ostetavast kogusest 120-170 krooni. Müügihind oli aga umbes 450-750 krooni torni kohta. Koolides müüvad seda noored tüdrukud, kuna neid kahtlustatakse vähem,“ jätkas Akis Kracht kuriteoteates.

Selles äris liikus tema kinnitusel väga palju sularaha. Kauba tellis Argos Kracht ning arved tasuti Aggregate Value LTD Šveitsis või Singapuris asuvatelt kontodelt. Müügist saadav sularaha anti nn maksuplaneerimise kaudu sularaha vajavatele klientidele, kes tegid offshore-firmade kaudu ülekandeid välispankadesse ning Eestis anti neile KRM Advisor OÜ büroos sularaha. Raha legaliseerimiseks osteti veel offshore-firmadele autosid, mis müüdi teises riigis Eesti ettevõttele.

Sellest maksuplaneerimisest ja ebaseaduslikest äridest oli Akis Krachti sõnul informeeritud ka rahapesu andmebürood, kuid keegi kõrge politseiametnik olevat info seejärel edastanud otse Vainile ning juba paari päeva pärast ähvardati rahapesu andmebüroos käinut, et tal ei ole mõtet käia seda juttu rääkimas.

„Kardan oma ja lähedaste elu pärast, kuna Vain on meid kõiki mitmel korral ähvardanud,“ tõdes Akis Kracht kuriteoteates.

Kuriteoteatele oli lisatud mitu lehekülge e-kirju Argos Krachti ja huuletubakat müünud Taani ettevõtte V2 Tobacco vahel.

Argos Kracht oli nõustaja

Argos Kracht kommenteeris, et ta oli huuletubakaäris mingil määral nõustaja rollis. „Kunagi oli huuletubaka tarbimine teise kuvandiga, sellele ei vaadatud väga viltu. Minu poeg selle äriga tegeles ja ma andsin talle nõu, et kui midagi teha, siis tee korralikult. Mitte suurelt, aga teatud korralikkuseastmega. Mitte nii, et sul on kõik asjad laokil, oled kellelegi võlgu ja siis hakkab mingi jama. Nagu minu teada lõpuks läkski,“ sõnas ta.

Kui palju te Aare Vainiga kokku puutusite? „Jah, ma olen teda näinud küll,“ sõnas Argos Kracht. Kas huuletubakaäriga seoses? „Ta oli Kermoni klient kunagi. Ma olen teda kohanud küll,“ lisas Kracht.

Vain ütles ähvardamiste süüdistuse kohta, et ta ei ole neid inimesi kunagi oma elus näinud, rääkimata nendega suhtlemisest.

„See on täiesti vale jutt, mille eesmärgiks oli võimalikult palju põhjustada ebamugavusi Argos Krachtile. Oleks need asjad aset leidnud, mis seal 2012. a avalduses kirjas on, siis võiks eeldada, et oleks algatatud uurimine,“ märkis Vain.

Vaini sõnul on tegemist perekond Krachtide lahutussaaga poriloopimisega, kuhu ta jäi tahtmatult sisse, kuna Argos Kracht on tema tuttav.

Ka Argos Kracht ütles, et kuriteoteate motiive tasub otsida lahutusejärgsest sõjast eksabikaasa Kersti Krachtiga. Poja Akise tegevuses tõi ta aga paralleele nõukogude ajal lastele eeskujuks toodud Pavlik Morozoviga, kes kaebas võimudele isa tegevuse peale.

Akis Kracht kommenteeris tollast kuriteoteadet napisõnaliselt. „Seda ei võetud tol ajal menetlusse ning ma ei tea, miks see on võetud siia toimikusse, rohkem kommentaare mul ei ole.“ Lisaks saatis ta tutvumiseks riigiprokuratuurilt saadud kuriteo algatamata jätmise teate.

Krachtide lahutussaaga järellainetused kestavad juba aastaid

Äripäev kirjutas eelmise aasta septembris, et ettevõtja ja EVEA presidendi Kersti Krachti endise abikaasa ja äripartneri Argos Krachti üle algab kohtuprotsess, kuna prokuratuur süüdistab teda omastamises. 

Kohtusse jõudnud kriminaalasja juured ulatuvad kuue aasta tagusesse aega, kui üle 20 aasta abielus olnud ja äri- ning juhtimisnõu jagavat firmat Kermon omanud Krachtid hakkasid partnerlusele punkti panema. Argos Kracht andis abikaasale firma üle 2010. aasta juulis, kuid jäi mõneks kuuks juhatusse. Samal aastal oli mees veel ka Kermoni tütarfirma Kermon Invest juhatuse liige.

Novembris lahkus ta mõlema firma juhatusest. Põhjus peitus tehingutes, mida Argos Kracht Kermon Investi varaga tegi ja millest sai alguse ka kohtutee. Kermon Investile kuulus 14 kinnistut. Enamik neist asus Valgamaal Otepää vallas, mis on turistide ja spordisõprade üks meelispaiku. Peale maatükkide omas firma pea 80ruutmeetrist korterit Otepääl.

„Kui hakkasime Kerstiga tülitsema, läks asi käest ära,“ ütles septembris Argos Kracht, kelle sõnul päädisid nende kehvad suhted tehingutega, mis talle kriminaalasja kaela tõid.

Kersti Kracht ja Argos Kracht ASi Kermon kontoris Pirital 2005. aastal, kui kõik oli veel hästi.

Nimelt müüs Argos Kracht 2010. aasta novembris ettevõttele Serena Consulting, mille juhatuses oli mehe tädipoeg Ermo Kruus, 243 000 euro eest 13 Kermon Investile kuulunud kinnistut. Järgmisel päeval sai ühe Valgamaal Palupera vallas asuva kinnistu uueks omanikuks Kruusi abikaasa Maija-Liisa. Ka Kruusidele on kriminaalsüüdistus esitatud. Süüdistuse järgi tunnistasid kinnistute ostjad hiljem, et tehingud olid tühised ja eesmärk oli Kermon Investi osaniku, Kermoni kahjustamine.

Vara ei jäänud uuele omanikule. Nädal hiljem liikus 12 kinnistut järgmisele firmale StarFox Invest. Nii kaasati tehingutesse peale Ermo Kruusi veel üks pereliige. StarFox Investi omanik ja juhatuse liige oli Krachtide tütar Katrin. Vahelepõikena: järgmisel aastal vahetasid Katrin Silmani juhatuses välja Argos Kracht ja tema tulevane abikaasa Heli Valing. Nüüdseks kustutatud firma ostis kinnistud 223 000 euroga, kuid tegelikkuses ostu eest raha ei liikunud. Süüdistuses on kirjas, et StarFox Invest ostis vara Argos Krachti huvides.

Argos Kracht rääkis, et Kersti Kracht tegi 2011. aasta märtsis tema ettevõttele KRM Advisor küberrünnaku. Pärast seda otsustas Argos Kracht enda sõnul kinnisvara Kermon Investile tagastada ja toetada naist rahaliselt, et pangalaenud unarusse ei jääks.

„Leppisime kokku, et mina saan andmete lahtikrüpteerimise, ühe maatüki Lohusalus, mõne kliendile kuuluva ettevõtte, mis olid olid jäänud ümber vormistamata, ja et Otepää korter jääb tagastamata,“ väitis Argos Kracht, märkides, et maksis naisele 47 000 eurot. „Kuna Kersti oma kohustusi praktiliselt ei täitnud, loobusin edasistest rahaülekannetest. Tänaseks on kohtutäitur enamuse Kermon Investi varadest müünud ja minu andmetel ei piisanud varast panga nõuete kustutamiseks. Tagantjärele tarkuses oleksin ehk pidanud kõik lohakile jätma ja minema astuma.“

Kersti Krachtilt ei õnnestunud toona kommentaari saada. Esmalt palus ta saata küsimused kirjalikult. „Ärge laske end eksitada. Nad tahavad kõik isiklikud ja juriidilised asjad segamini ajada. Kannataja Kermon Invest ei ole minu isikuga kuidagi seotud, see on juriidiline isik,” lisas ta telefoni teel. Pärast küsimuste kättesaamist teatas Kermon Investi esindaja Marko Kairjak, et nad teemat ei kommenteeri.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. January 2017, 06:45

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing