„Kuhu nurga taha vaatad, seal on midagi tegemata"

Tallinna Tehnikagümnaasiumi direktor Anneli Errit ütles, et väljast oleks justkui kõik korras, kuid koolimaja sees on iga nurga taga midagi pooleli jäänud.  Foto: Andres Haabu
Kristel Härma • 13 jaanuar 2017

Riito Ehituse väidetavalt rahalistesse raskustesse viinud projektide tellijad seisavad silmitsi pooleli jäänud ehitustöödega.

 Anneli Errit ,  Tallinna Tehnikagümnaasiumi ehitusega rahulolematu direktor

 Ei ole võimalik teha asja odavamalt, kui ta keskmiselt on välja kujunenud. On selge, et see tuleb tööjõu arvel ja see on väga kurb.

Saneerimiskavas väidab Riito Ehitus, et ettevõttele tegi suurimat rahalist kahju Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) parkla ehituse projekt. Kahetasandilise parkla ehitamise käigus lisas haigla väidetavalt nõudeid ja tingimusi, mille täitmine oli kogenud ehitusjuhtide kasutamisest hoolimata kulukas ja aeganõudev. Selle tulemusena ei saanud Riito väidetavalt valminud ja kvaliteetselt teostatud töid üle anda ning tasu saada. Möödunud aasta maikuus hankeleping lõpetati.

PERHi tehnikadirektori Ivo Milli sõnul nõudis haigla selgesõnaliselt sätestatud tingimuste täitmist kohe ja kõrvale kaldumata. „Regionaalhaigla ei lisanud ehitustööde teostamise käigus riigihanke tingimustes sätestatutele mitte ainsatki lisanõuet,“ kommenteeris Milli ehitusfirma esitatud väiteid. Tema kinnitusel juhtis haigla mitu korda ehitusfirma tähelepanu asjaoludele, mille täitmine sõltus otseselt Riitost ja mille täitmist ettevõte järjekindlalt ignoreeris.

Milli ütles, et haigla ei olnud varem Riitoga kokku puutunud. Nad olid küll kursis meediakajastustega, kuid eelnevatel hangetel, kus firma osales ja oli hinna poolest sobilik, võttis ta enne hangete lõppu pakkumused tagasi.

„Meil on piinlik meie patsientide ees,“ tõdes Milli, kuna juurdepääs haiglale on ebamugav. Ehitustöid jätkab järgmise riigihanke tulemusel parima pakkumuse teinud AS REMET.

Riito Ehitusel jäi Põhja-Eesti Regionaalhaigla kahetasandilise parkla ehitus lõpetamata.  Foto: Raul Mee

Hilinenud koolid

Nii PERHi parkla kui ka Sinimäe kooli spordihoone ehitus olid kaks kahjumlikku projekti, mille puhul tegi ettevõte enda sõnul peamise vea riskianalüüsi staadiumis, kus ta ei suutnud tellija nõuete mahtu ette näha või nägi liiga optimistlikult nendega toimetulemist.

Riito Ehitus peab saneerimiskavas oluliseks ka Tallinna Tehnikagümnaasiumi ja Õismäe Vene Lütseumi rekonstrueerimise projekti ebaõnnestumist. Tööd oli tervikuna kasumlikud, kuid projektid olid algusest peale ajakriitilised. Nii valmis lütseum poolteist kuud hiljem ning tehnikagümnaasium kaks ja pool kuud hiljem, kui leping ette nägi. Tööde tellijaga on tekkinud ligikaudu 800 000 euro suurune vaidlus.

Tegemata tööd iga nurga taga

„Parimast tahtmisest on tehtud ju kena maja ja väliselt olekski nagu kõik hästi, aga kuhu nurga taha vaatad, seal on midagi tegemata. See on vist ehituskultuuri juurde käiv osa, et igal ehitusel jääb mingisugune osa vaegtöid, aga seda on natuke liiga palju,“ oli Tallinna Tehnikagümnaasiumi direktor Anneli Errit nõutu. Erriti sõnul oli tal alguses hea meel, et kool remonti läks, kuid see tunne on nüüdseks kadunud.  

Errit ei osanud tööde tellija ehk Tallinna Haridusameti ja Riito vahelist vaidlust kommenteerida, kuid ütles et probleemiks ehitusfirmaga oli nii tööde venimine kui ka tegemata tööd. „Tööde teostamise aeg koos täieliku projekti koostamise ja kasutusloa vormistamisega oli vaid kaheksa ja pool kuud,“ seisab saneerimiskavas põhjusena, miks oli nii tehnikagümnaasiumi kui vene lütseumi ehituse õigeks ajaks lõppemine algusest peale küsimärgi all.

Erriti sõnul peaks firma riigihankel osaledes adekvaatselt hindama, kas ta on suuteline õigel ajal objekti üle andma ka võimalikke riske arvestades. Saneerimiskavas on ehitusfirma öelnud, et neil oli valida, kas sõlmida lepingud kõrgendatud riskidega töödele või olla üldse ilma tööta, sest teisi samaväärseid pakkumisi sel perioodil ehitusturul ei olnud. Errit seda väidet ei usu, ehkki tõdeb, et igaühele jääb õigus end kaitsta. „Samas perioodis olid ju Õismäe Vene Lütseum, Merivälja kool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Laagri lasteaed,“ tõi ta näiteid.

Errit ütles, et nende koolimajas on küll soe ja ventilatsioon töötab, kuid koolielu häirivad lõpetamata tööd. Näiteks peaksid ventilatsiooni- ja turvasüsteem olema arvutist juhitavad, kuid ei ole. Koolis on üles panemata rida asju, nagu helisüsteem ja spordisaalis tribüünid. Majast leiab ka katmata juhtmeid, keldri mõranenud põranda ja koristamata jäänud pinnad. „See sunnib meid kogu aeg tegema asju teisiti, mis ei peaks nii olema. Me peaksime lõpuks kätte saama selle, mis on projektis ja lähteülesandes sees,“ ütles direktor rahulolematult.  

Tema hinnangul võiks riigihankeseaduses olla kirjas, et kõige odavam ja kõige kallim pakkuja tuleb hangetel välja arvata. „Ei ole võimalik teha asja odavamalt, kui ta keskmiselt kuskil on välja kujunenud. On selge, et see tuleb tööjõu arvel ja see on väga kurb,“ nentis direktor.

Poolik ehitustöö Tallinna Tehnikagümnaasiumis  Foto: Andres Haabu
Hetkel kuum