Pangalõiv võib ühendpanga Eestist Lätti viia

Valitsuse töölaual olev pangalõivu plaan võib Erkki Raasukese sõnul tema juhitava ühendpanga peakorteri Eestist naabrite juurde viia.  Foto: Andres Haabu
Kaisa Gabral • 1 veebruar 2017

Valitsuse töölaual olev pangalõivu plaan võib Nordea ja DNB liitumisega tekkiva ühendpanga peakorteri Erkki Raasukese sõnul Eestist ära Lätti või Leetu viia.

Erkki Raasukese sõnul oli seni plaan, et eraldi litsentseeritud pank jääb Eestisse, kuid Läti ja Leedu tegevus filiaalistatakse Eesti panga külge. Kuid nüüd on tema sõnul ilmnenud asju, mis võivad peakorteri Eestisse loomise mõtekuse kahtluse alla seada.

„Nüüd on ilmnenud asju, mis võivad meid panna üht-teist ümber kaaluma. Üks on see sama pangalõiv, mis on praeguses koalitsiooniplaanis ja valitsuse tööplaanis. See teeks majanduslikult emapanga Eestisse toomise mõttetuks,“ märkis Raasuke.

Ta lisas, et olukorras, kus Eesti pangandusturg on võrreldes Läti ja Leeduga palju paremini hakkama saanud, oleks eriti irooniline seda sektorit maksustada. „Kui vaadata kolme turgu majanduslikult, aastaid 2008-2015, siis liites kõikide nende pankade maksueelsed kasumid, on Eesti pangandussektor teeninud 1,7 miljardit, Leedus 450 miljonit ja Lätis ollakse 450 miljoni euroga kahjumis. Iroonia on selles, et meie otsustajad tulevad siin välja ideega, et Eesti on koht, kus rakendada pangalõivu. See viiks peakontorid ja otsustusprotsessid ära Lätti või Leetu,“ arvas Raasuke.

Hetkel kuum