Meedikud olid täna pärast kohtumist töö- ja terviseministriga tervishoiu rahastamise muutustega rahul ja avaldasid Jevgeni Ossinovskile tunnustust.
- Töö- ja terviseminister sai vahelduseks meedikute käest kiita. Foto: Andras Kralla
Ehhki seda otsustab järgmisel nädalal arstide liidu volikogu, on praegu streigi toimumise tõenäosus üsna väike.
Samuti teatas arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa, et järgmise nädala tööplaanis on kollektiivleppe arutelu ja allakirjutamine.
Minister Ossinovski omalt poolt lisas, et kolmapäeval on haigekassa nõukogus kavas ära kinnitada selle aasta palgatõusuks mõeldud raha, mis hetkel on n-ö reservi pandud, ja saata see otsus päev hiljem valitsusse. Ossinovski sõnul jõustub see otsus tagasiulatuvalt 1. aprillist.
Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil nimetasid osalejad valitsuse selle nädala otsust tervishoiu lisarahastamise kohta üheks tähtsamaks otsuseks viimase kümnendi jooksul ja isegi järgmiseks tähtsaks otsuseks pärast haigekassa loomist omal ajal.
"Raha, nagu öeldakse, on alati vähe, aga püüame nende summadega hakkama saada," lausus Rehemaa.
Sarnane mudel ka teistes riikides
Haiglate liidu juht Urmas Sule lisas, et täiendava rahastamise mudelit on otsitud üle kümne aasta, sest oli ette teada, et tööealise elanikkonna arv hakkab tasapisi vähenema. Seetõttu on pensionide eest täiendava raha kandmine riigieelarvest mudelina õige ja kasutuses ka teistes riikides, mis näitab selle valiku õigsust.
Rehemaa lisas, et kahjuks sel aastal on jätkuvalt keeruline ja ei ole loota, et patsientide jaoks olukord kiirelt paraneks. "Aga suund sinnapoole on," lisas ta.
Ka kiirabi liidu juht Ago Kõrgvee sõnas, et lisaraha tervishoidu vähendab loodetavasti juba järgmisest aastast EO ja kiirabi koormust.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnas, et nüüd on osapooltel ühine vastutus Eesti inimeste ees, et täiendavalt tervishoiu suunatud lisaraha eest saaks ka paremat arstiabi.
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.