Inimõiguste Kohtu ohtlik praktika: otsuseid ei põhjendata

Artikkel

- Uudised
- Piret Reiljan
- 27. aprill 2017 kell 9:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Inimõiguste Kohtu ohtlik praktika: otsuseid ei põhjendata
Eelmise aasta lõpus Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) menetlusse võetud Äripäeva kaebus läbis küll esimese sõela ehk võeti ametlikult menetlusse, kuid teises voorus kaebusega tutvunud üks ainus kohtunik otsustas kaebust ühegi avaliku põhjenduseta kojale mitte edasi saata.
Äripäeva esindanud Triniti büroo vaneadvokaat Karmen Turk on kriitiline, et ilma ühegi põhjenduseta saab üks kohtunik sellise otsuse teha (loe Turki kommentaari allpool).
Teises voorus vaatas Äripäeva kaebuse üle EIKi üksikkohtunik Ksenija Turkovic, kes leidis, et ei näe piisavalt põhjust, et asja kojakoosseisule edastada. Turkovic on Horvaatia kohtunik, kes on peamiselt spetsialiseerunud kriminaalõigusele. Väljendusvabadus, mis oli Äripäeva kaebuse sisu, ei ole olnud selle kohtuniku fookuses.
Äripäev: oht pressivabadusele
Äripäev kaebas Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti Riigikohtu otsuse, mis kohustas Äripäeva ümber lükkama väiteid, mida toimetuse hinnangul pole kunagi esitatud. Eestis riigikohtuni läinud vaidlus vandeadvokaatide Kari-Paavo Kochi ja Tambet Mullariga oli Äripäeva jaoks põhimõtteline, kuna toimetuse hinnangul ohustab Riigikohtu otsus pressivabadust kõige laiemas mõttes ehk seda, kas ja kuidas võib ajakirjandus kajastada avaliku debati keskmes olevaid teemasid.
Äripäeva esindava Turki sõnul oli kaebuse esitamise esmane põhjus see, et Eesti kohtutes rakendatav nn kaudsete väidete kontseptsioon ei ole kooskõlas pressivabaduse standarditega. Nimelt ei ole Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt lubatud kohtutel asendada tegelikult avaldatut enda või hageja tõlgendusega sellest, mida avaldati.
„Antud juhul kohustas Eestis jõustunud lahend Äripäeva ümber lükkama väiteid ja kuvandit, mida meie hinnangul tegelikkuses kunagi ei avaldatud,“ selgitas Turk. Vähem tähtsaks ei saa tema sõnul pidada ka seda, et Eesti kohtud on Äripäevalt välja mõistnud hüvitise, mis on olemuselt karistuslik ning millel on selge jahutav mõju uurivale ajakirjandusele Eestis. „Äripäeva kaebuse põhjuste hulgas on ka asjaolu, et kohustades meediat esitama taotlusi otsingumootoritele nende artiklitele viitavate tulemuste mittekuvamiseks (nn õigus olla unustatud) on vastuolus efektiivse õiguskaitsevahendi põhimõttega,“ lisas Turk.
Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi sõnul on väljaande seisukoht, et olukorras, kus advokaadi teenus on olla kliendi nimel ja ülesandel juhatuse liige või osanik, tagades sellega ettevõtte tegelike kasusaajate avalikkuse eest peitmise, on ajakirjandusel õigus ja kohustus viidata sellist teenust osutavatele advokaatidele, kui ettevõte on sattunud avaliku huvi orbiiti.
Vandeadvokaat Karmen Turk.Foto: Postimees/Scanpix
Kaebuse saatuse võib otsustada üks ainus kohtunik
Euroopa Inimõiguste Konventsiooni osas esitatud kaebuste menetlus toimib EIKis üldreeglina kodades. Ning üldine menetlus on arusaadav: kaebus võidakse kohe vastuvõetamatuks tunnistada nt vormivigade tõttu ning vastuvõetamatuks võidi see mitmeliikmelises kojas kuulutada ja sellega menetlus lõpetada mis tahes menetlusastmes, ja seda isegi lõppotsuses.
Kohtumenetluse kiirendamise eesmärgil tehti konventsiooni muudatused, mis jõustusid 2010. aastal. Protokolliga nr 14 viidi sisse muudatus, millega mh sätestati, et kohtunik koostöös ettekandjatega ainuisikuliselt otsustab kohtuasja edasisaatmise kojale või selle menetluse lõpetamise. Sellist otsust ei põhjendata ja see pole ka edasikaevatav. Enamgi veel, teadaolevalt on standard, et otsusest teatatakse kaebajale tüüpkirjaga, mis jätab kaebajale ainsaks teadmiseks ainuisikulise otsuse teinud kohtuniku nime.
Väikese online-uuringu tulemusena võib aga kaebajale selguda, et konkreetne kohtunik ei ole akadeemiliselt ega professionaalselt olnud kunagi huvitatud kaebaja kaebuse teemast või on konkreetne kohtunik spetsialiseerunud täiesti teisele õigusvaldkonnale, nt eraõiguse asemel kriminaalõigusele. Kuidas peaks see kaebaja sellisesse lahendisse suhtuma või kas see peaks olema murettekitav käitumismuster meie ühiselt õiglusmajakalt Euroopas?
Mingeid põhjendusi kaebaja ei saa
Tegemist on kohtumenetluse kiirendamise eesmärgil vastuvõetud konventsiooni muudatusega. Ning sellega on loodud filtreerimissüsteem ka hästi toime tulnud. Samas võib ja peabki küsima kohtu legitiimsuse kohta.
Kas kaebajale, kes on aastaid vaielnud siseriiklikus kohtus, saab jääda õiglane mulje kohtupidamisest, kui vastavalt reeglitele teeb kohus ainuisikuliselt otsuse: seda ei põhjendata mitte ühelgi viisil, see ei ole edasikaevatav ega avalik ning ka materjalid hävitatakse aasta möödumisel.
Arvestades, et kohus nõuab 47 liikmesriigi kohtutelt lahend lahendi järel seda, et kohtupidamine peab olema õiglane ja avalik ja kohtud peavad enda otsuseid piisavalt põhjendama, tuleb küsida, miks EIK ise ei pea neile standarditele vastama. Vähem tähtis ei ole eesmärk taotleda menetluslikku õiglust (osalemine, neutraalsus, austus ja usaldus). Õiglane menetlus saab tekitada kaebajas võime aktsepteerida lahendit.
Eva Brems ja Laurens Lavrysen („Procedural Justice in Human Rights Adjudication: The European Court of Human Rights“) argumenteerivad veenvalt, et just EIK peaks olema menetlusliku õigluse looja ja tšempion iseenda menetlustes. Tuleb ju nõustuda – just Euroopa Inimõiguste Kohus on kõige nähtavam inimõiguste kaitse sümbol Euroopas, mistõttu võib küsida eelkirjeldatud ainuisikuliste kohtunike otsuste kohta.
Kindlasti ei sisaldu käesolevas hinnangut Euroopa Inimõiguste Kohtu tegevusele kui sellisele. Küll aga sisaldub siin ettepanek, et ka ainuisikuliselt otsust tegeval kohtunikul ei tohiks olla lubatud saata kaebajale tüüpkirja, milles puudub mis tahes põhjendus. Risk, mis sellise käitumisega võetakse, on suurem, kui mis tahes võit kohtu töökoormuses. Pealegi olen veendunud, et põhjenduste toomine selles, miks ei edastata kaebust kojale otsustamiseks, ei vähendaks oluliselt protokoll 14 positiivset mõju kohtu töökiirusele.
Sama saab küsida Äripäev, kes esitas kaebuse EIKi ja sai just sellise tüüpvastuse: kas EIKi menetlus vajaks uuesti läbimõtlemist, olemaks ka edaspidi Euroopa õiglusmajakas?
Vaidluse tõid artiklid maksupettuse skeemist
Tsiviilvaidlus Äripäeva ja vandeadvokaatide Kochi ning Mullari vahel käivitus 2014. aasta 11. juulil ilmunud uurivatest artiklitest „Skeem: kütus „pesti“ maksudest puhtaks“ ja „Müsteerium: miks Järvik kahtlustusest pääses?“.
Äripäev nimetas Mullarit ja Kochi artiklites seetõttu, et neile kuuluv Advokaadibüroo Mullari & Koch OÜ omas OÜd Soldina Õlibaas, mis oli segatud maksupettuse skeemi. Seejuures osutas Mullari ja Kochi büroo Marko Kalevi ja Jürgen Järviku kontrolli all olnud ettevõtetele nn kliendikonto teenust. Praeguseks on Kalev sama skeemi tõttu, millest Äripäeva artiklid rääkisid ja milles kasutati ka OÜd Soldina Õlibaas, maksupettuses süüdi mõistetud. Kalevi toonane äripartner Järvik süüdistust ei saanud, Järvik andis menetluses ütlusi tunnistajana.
eurot mõistisriigikohus Äripäevalt Kari-Paavo Kochi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Mullari ja Koch andsid Äripäeva viidatud artiklite tõttu kohtusse ja vaidlus läbis kolm kohtuastet. Jõustunud otsuses kohustas riigikohus Äripäeva avaldama veebis ja lehes ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldused järgmisel kujul: „AS Äripäev on 11. juuli 2014 ajalehes Äripäev artiklis „Skeem: kütus „pesti“ maksudest puhtaks“ avaldanud väite, mille kohaselt Jürgen Järviku huve on väidetavas maksupettuse skeemis esindanud teiste hulgas advokaadid Kari-Paavo Koch ja Tambet Mullari. Selline väide on eksitav ja ei vasta tegelikkusele. Lisaks võib ajalehe Äripäev 11. juuli 2014 artiklitest „Skeem: kütus „pesti“ maksudest puhtaks“ ja „Müsteerium: Miks Järvik kahtlustusest pääses?“ jääda mulje justnagu oleksid vandeadvokaadid Kari-Paavo Koch ja Tambet Mullari teadlikult ja artiklites nimetatud isikutega kooskõlastatult osalenud artiklites kajastatud väidetavas maksupettuse skeemis. Selline väide on samuti eksitav ja ei vasta tegelikkusele."
Äripäeva seisukoht on, et toimetus oli sunnitud eeltooduga ümber lükkama mulje, aga mitte reaalselt kajastatud faktid. Äripäev ei ole kajastanud, et Koch ja Mullari on teadlikult ja artiklites nimetatud isikutega kooskõlastatult osalenud maksupettuse skeemis. Artiklid tõid välja vandeadvokaatide avaliku seose ühe pettuses kasutatud ettevõttega ning selle, kellele advokaadid vastavas rollis olles teenust osutasid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum