Kersti Kracht liitub EKREga

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Kersti Kracht.  Foto: Raul Mee

Väikefirmasid esindava liidu EVEA president ja ettevõtja Kersti Kracht kandideerib sügisel EKRE ridades Tallinna linnavolikokku.

Erakonnaga Kracht veel liitunud ei ole ning kavatseb esialgu osaleda erakonna nimekirjas kohalikel valimistel. "Erakonda astun ka, aga mitte praegusel hetkel," rääkis Kracht.

Kui algab aktiivne valimisperiood, kavatseb vastne poliitik enda rolli Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni presidendina peatada. "Erakonna nimekirjas ma kandideerin ettevõtja Kersti Krachtina, mitte EVEA presidendina," rääkis ta.

Ta tõi välja, et pole sugugi esimene EVEA president, kes poliitikasse läheb. "Meie üks endiseid presidente Sven Sester oli presidendina IRLi liige ja osales aktiivselt valimistel, nagu te teate," märkis Kracht ja lisas, et ka endine EVEA president Ain Kabal oli roheliste erakonna peasekretär.

Assotsiatsiooni tegevjuht Raivo Altmets märkis, et igal inimesel on õigus kuuluda ükskõik millisesse organisatsiooni, valida ning valitud saada.

EVEA liikmeid on olnud ja on ka praegu erinevates erakondades, lisas tegevjuht ja märkis, et demokraatlikus protsessis osalemine on inimeste vaba voli ja õiguste kasutamine. "Ma ei näe küll, et seda piirama peaks," ütles Altmets.

EVEA volikokku kuulub 15 ettevõtjat ning väikefirmade ühendusel on kaks asepresidenti. "Nii et ega ma ei peagi hetkel EVEAt esindama. Ma saan oma seisukohi ettevõtjana avaldada ja EVEA aktiivne esindamine jääb siis volikogule ja asepresidentidele," rääkis Kracht.

Kui valimised peaksid edukaks osutuma ning Kracht valitakse Tallinna linnavolikokku, kavatseb ta ka volikogu liikmena tööle hakata. Selle peale, mis saaks siis tema rollist EVEA juures, Kracht veel mõelnud ei ole. "Eks me siis kõik koos volikoguga otsustame, kuidas see asi hakkab edasi minema."

Muret teevad maksud

EKRE pressiteate vahendusel ütles Kracht, et Eesti praegune majanduspoliitika on õigelt kursilt kõrvale kaldunud ning valitsus ei taha ega oska panna piiri laristamisele, vaid tõstab selle asemel makse. Aktsiisitõusud maksab ettevõtja sõnul kinni aga lõpptarbija ehk tavaline inimene.

"Praegu maksab riik näiteks lapsetoetuse välja ja siis võtab kaudselt tagasi. Ka maksuvaba miinimum 500 eurot on juba tänaste maksutõusudega ära võetud," rääkis ettevõtja.

Ta lisas, et üle tuleks vaadata kütuse, lahja alkoholi ja gaasi aktsiis ning elektrivõrgu tasud. "Olen mures mikroettevõtluse käekäigu pärast Läti piiri ääres. Samuti on mõistetamatu, miks ettevõtted, nagu Eesti Energia ja Elektrilevi, mis varustavad eestimaalasi elektriga, peavad teenima astronoomilist kasumit, mis tuleb meie tarbijate taskust," rääkis Kracht.

Tulevane poliitik kritiseeris ka Rail Balticut – tema sõnul võtab riik endale raudtee ehitamisega määramata suurusega rahalise kohustuse, mida ei saa heaks kiita. "Raha matmine sohu on kuritegu, eriti kui silmapiiril on moodne tehnoloogia, nagu Hyperloop," teatas Kracht.

Hetkel kuum