• Jaga lugu:

    Energiahind poob Eesti tööstust

    Kui arvestada, et energiahinnast moodustavad suure osa aktsiis ja võrguteenused, siis läheb suurem osa energiamüügist saadud tulu otse või kaudselt riigi taskusse. Täna on Eestis elektriaktsiis äritarbijatele seitse korda kõrgem, kui seda nõuavad Euroopa Liidu normid.

    Töösturitele jääb praegu ainult lohutuseks majandusminister Urve Palo lubadus, et järgmisest aastast alaneb elektriaktsiis ELi miinimumtasemele.
    Delovõje Vedomosti küsis tööstussektori esindajatelt, mida saaks valitsus teha, et tuua ettevõtjat kägistavat elektrihinda allapoole ja aidata Eesti tööstusel muutuda konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks.
    Vaadake, mida teevad meie konkurentriigid!
    Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit
    Riik peaks kindlasti võrdlema, kuidas käituvad meie konkurentriigid (Läti, Leedu, Poola, Soome jt) ja arvestama oma otsustes kogu Eesti tööstuse huvidega. Praegu on elektri börsihind kukkunud, aga maksud ja tasud on tõusnud ja võrgutasud kasvavad stabiilselt. Börsihinda ei suudeta kontrollida. Võrgutasude puhul on probleemiks vähene efektiivsus, aga see tähendab, et puuduvad suurtarbijad ja püsitasukomponent on väike.
    Maksud ja tasud on otseselt valitsuse teha, aga tehtud ei ole ühtegi sammu selleks, et kõrget elektrihinda leevendada – on maksimaalne elektriaktsiis ja kasvav taastuvenergiatasu. Aga tööstuse toimimiseks on vajalik stabiilsus. Töötlev tööstus annab Eestis tööd igale 5. inimesele ja moodustab 2/3 Eesti eskpordist - seetõttu tuleks kõigile energiatarbimisega seotud teemadele tulevikku silmas pidades palju sügavamat tähelepanu pöörata.
    Aidake ära kaotada elektrikatkestused!
    Pilleriin Laanemets, Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht
    Tööealise elanikkonna vähenemine sunnib ettevõtjaid järjest enam investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja see toob suurema sõltuvuse energiahindadest. Plastitööstuses on energiahind kogukulus üks kriitilisemaid komponente. Aga see hind kasvab pidevalt.
    Lisaks kõrgetele energiahindadele peame paraku rääkima ka elektrikatkestustest, mis toovad suure lisakulu. Plastivaldkonna ettevõtetel on oluline tagada tööprotsess 24/7, sest masinate ja seadmete seiskudes on nende taaskäivitamine väga energiamahukas ja aeganõudev. Näiteks Hiiumaal tegutseb seitse plastitööstuse ettevõtet, ja neil on sagedasi elektrikatkestusi, mille põhjuseks on puudulik võrguühendus. Sel teemal on riigi esindajatega ka suheldud ning lahendust loodetakse kunagi alajaamade digitaliseerimisest.
    Töötleva tööstuse kui Eesti suurima tööandja ja eksportööri konkurentsivõime peab olema riigi prioriteet ning energiasoodustused, nagu need on Soomes, Austrias ja Saksamaal, on väga vajalikud. See on tõesti väga oluline teema, sest töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor, mis moodustab 1/5 SKP-st ja 2/3 ekspordikäibest. Tegemist on suurima tööandjaga ja on väga tähtis, et riigi energiapoliitika ei ohustaks tööstussektori konkurentsivõimet.
    Muutke elektri ostmise regulatsioone!
    Jussi Ustal, Paldiski Tsingipada ASi tegevjuht
    Kuna meie kütame elektriga, siis oleme Eesti Energia „kuldklient“. Tarbime energiat väga palju. Valitsus peaks soodustama just energiamahukaid tootmisi, näiteks Soomes on selline riigipoolne tugi olemas.
    Kahjuks on meil riigis ka targurlikud reeglid. Hoolimata selles, et meil on siin Paldiskis tuulepark, ei saa me sealt elektrit otse osta. Regulatsiooni järgi peame seda ostma läbi Eesti Energia.
    Aitab uutest maksudest ja maksude tõstmisest!
    Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
    Energia ja küttekulud moodustavad umbes 10% suurte toidutööstuste tegevuskuludest, seega on tegu väga olulise küsimusega.
    Kui võrrelda elektrihindu Eestis ja Soomes, siis Eestis on need märkimisväärselt kõrgemad. Miskipärast ei ole Eesti elektrituru avanemisel olnud oodatud mõju. Selle asemel, et vaadelda ettevõtete maksukoormust tervikuna ning kaaluda, kuidas ettevõtluskeskkonda panustada, ettevõtete tegevust hoogustada ja nii majanduskasvu ergutada, kehtestab valitsus uusi makse ja tõstab olemasolevaid. 
    Oleme ministeeriumide uksi kulutanud nii suhkrumaksu kui uue pakendiaktsiisi teemal, kuid kõik meie ettepanekud on jäänud hüüdja hääleks kõrbes. Ka energiahindade osas oleme oma seisukohti avaldanud nii rahanduskomisjonis kui minister Urve Palole, kuid mingit mõju pole sel olnud. On aeg mõista, et ettevõtetele uued maksud ei tekita Eesti majandusse uut raha, ei loo uusi töökohti ega muuda Eestit välisettevõtetele atraktiivseks sihtturuks.

    Me ostame elektrit börsilt, mis tähendab et selle hinda kujundab nõudlus ja pakkumine. Lisaks elektritootmisele tuleb katta ka ülekandekulud, mis võivad samuti moodustada märkimisväärse osa elektriarvest. Otseselt riigi taskusse läheb vaid elektriaktsiis, mis moodustab mõne protsendi elektriarvest. Ülejäänud kulukomponendid, näiteks võrgutasu ja taastuvenergia tasu, on kindla eesmärgiga ning sealt saadav raha suunatakse otse kas elektrivõrkudesse või taastuvenergia tootmise toetamiseks.

    Suuremate elektritarbijatega suhtleb meie ministeerium pidevalt ning nende probleemid on meile teada. Muide, valitsus on juba otsustanud, et 1. jaanuarist 2018 langetame me elektriaktsiisi Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani. Kui täna on meil elektriaktsiis äritarbijatele seitse korda kõrgem kui ELi normid nõuavad, siis järgmisest aastast alaneb see ELi miinimumtasemele. Uurime ka, kas saaks samasuguse erisuse teha gaasile ning küsime selleks EList luba. 

     

    KOMMENTAAR
    Valitsus tegeleb
    Erki Savisaar, riigikogu liige
    Energia hind on tõesti probleemiks energiamahukate tootmiste ja ettevõtmiste toomisel Eestisse. Oleme selles mõttes konkurentsist väljas ning küsimusega tuleb tegeleda. Valitsus on jõudnud põhimõttelise kokkuleppeni, kuidas probleemi lahendada ning selleks riigieelarves raha planeerinud. Konkreetsete meetmete väljatöötamisega valitsus tegeleb ning loodame juba sügisel rääkida pikemalt ja põhjalikumalt, millistele tulemusteni on jõutud. Loodan väga, et leitakse lahendus, mis viib Eesti taas energiamahukate ettevõtmiste rahvusvahelisse konkuretsi, olgu need siis tehased või serveripargid.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Värska kuurorti juht: ettevõtte elushoidmiseks prognooside tegemine on muutunud ajaraisuks
Turismisektor on küll rasketest aegadest karastunud, aga elada tuleb päev korraga, kirjutab Värska Kuurortravikeskuse juht Vello Saar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Turismisektor on küll rasketest aegadest karastunud, aga elada tuleb päev korraga, kirjutab Värska Kuurortravikeskuse juht Vello Saar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Homsest saab kaubelda Punktide aktsiatega
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Netflix koondas tulude langemise tõttu 150 inimest
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Ärev signaal on kõlanud: ehitaja kardab tellimuste kadumist
Ehitajatel on tekkinud mure, et transpordiameti 50 taristuhanke tühistamine võib anda ka teistele riigifirmadele signaali, et selline käitumine on mõistlik. "Aga see on väga vale samm, kui riik lükkab kriisi ajal enda planeeritud tööd edasi, sest raskel ajal on riigi roll just tööd anda ja rohkem tellida," ütles ASi Ehitustrust juht Kaido Somelar.
Ehitajatel on tekkinud mure, et transpordiameti 50 taristuhanke tühistamine võib anda ka teistele riigifirmadele signaali, et selline käitumine on mõistlik. "Aga see on väga vale samm, kui riik lükkab kriisi ajal enda planeeritud tööd edasi, sest raskel ajal on riigi roll just tööd anda ja rohkem tellida," ütles ASi Ehitustrust juht Kaido Somelar.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.