Mari Mets • 5 juuni 2017

Tallinna terrorismitoetaja taotles ennetähtaegset vabastamist

Ramil Khalilov osales istungil videosilla vahendusel, kohtusaalis peidab oma nägu tema ema.  Foto: Andras Kralla

Täna arutleti Harju maakohtus Eesti esimesel terroriprotsessil süüdi mõistetud Ramil Khalilovi taotlust ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks.

Khalilov osales protsessil videosilla vahendusel vanglast. Kohtu pressiesindaja sõnul kasutab Khalilov oma seadusest tulenevat õigust taotleda ennetähtaegset vangistusest vabastamist, kui teatud osa tema karistusest on juba kantud. Tallinna vangla iseloomustuses on märgitud ta kui kõrgohtlik kurjategija. Ka prokurör märkis oma arvamuses, et ei toeta Khalilovi ennetähtaegset vanglast vabastamist, sest ta on pannud toime raske esimese astme kuriteo, mis ohustab rahvusvahelist julgeolekut.

Tema kaitsja Kristi Rande sellega aga ei nõustunud, sest tema sõnul tugineb vangla oma hinnangu andmisel Khalilovi ohtlikkusele vaid sellele, et ta on islami usku, kuulub moslemite kogukonda ja suhtleb selle liikmetega.

Khalilov on taotlenud vanglas talle töö võimaldamist ning läbinud ka puhastamise-koristamise aluste kursused ning osalenud sel alal vanglas ka praktikal. Esialgu keelduti talle vanglas töö andmisest, kuid kui seda lõpuks pakuti, ei saanud ta enam töökohta vastu võtta, sest oli juba koristuspraktikal. Khalilov ise märkis, et tema jaoks polnud vanglas muid sobilikke sotsiaalprogramme, sest tal pole probleeme ei narkootikumide ega alkoholiga.

Vanglast vabanemiseks on ta nõus elektroonilise valvega. Ta soovib eelkõige lõpetada pooleli jäänud õpingud ning toetada oma perekonda. Tal on kaheaastane tütar, kes sündis tema vanglasoleku ajal.

Paast streigi ajal

Vangla iseloomustuses seisis ka, et Khalilov on ühe korra keeldunud toidu vastu võtmisest põhjendusega, et talle ei meeldi toidujagaja. See pole Khalilovi sõnul tõsi. Ta ütles, et on islami kommete järgi paastunud kord aastas ja sellest vanglat ka alati ette teatanud. Eelmisel aastal hakkas vanglas tema sõnul terve korrus streikima just siis, kui tema hakkas paastuma. Hiljem selgus, et tema paastumine on läinud kirja toidust keeldumisena. Enamik keeldujaid on saanud selle eest distsiplinaarkaristuse, kuid Khalilov märkis, et tema ei saanud.

Kohtunik uuris, kuhu kavatseb Khalilov vanglast vabanedes elama ja tööle asuda. Praegu akadeemilisel puhkusel olev Khalilov lubas lõpetada oma õpingud TTÜs ning hakata kohe omale ka tööd otsima.

Otsuse Khalilovi ennetähtaegse vabastamise kohta langetab Harju maakohus järgmisel esmaspäeval. Karistust hakkas ta kandma 2015. aasta 13. aprillil ja lõppema peaks tema vangistus 13. aprillil 2018. 

Veel tänavu aprillis otsustas riigikohus jätta muutmata ringkonnakohtu karistused terrorismi toetamises süüdi mõistetud tallinnlastele Ramil Khalilovile ja Roman Mankole, millega mõisteti Khalilovile kolmeaastane ja Mankole kaheaastane vangistus. Harju maakohtu varasema otsusega said mehed veelgi karmimad karistused - Khalilovile 7 aastat ja Mankole 5 aastat.

Toetasid terroristliku ühendusega liitunud sõpra

Khalilovit ja Mankod süüdistati selles, et nad kogusid raha ja tegid lennubroneeringuid oma sõbrale Abdurrahman Sazanakovile (endine Ivan Sazanakov), teades, et viimane võib kasutada neid vahendeid terroristlikkusse ühendusse kuulumises seisneva kuriteo toimepanemiseks.

Alates hetkest, mil Sazanakov liitus 2013. aasta juulis terroristliku ühendusega, vastas tema tegevuse edasine teadlik toetamine terroristliku ühenduse toetamise tunnustele. Prokuratuur tõendas, et Khalilov oli teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ja jätkas tema toetamist ka pärast liitumist.

Terroriprotsess Manko ja Khalilovi üle algas Harju maakohtus 2015. aasta 23. novembril. Sazanakov siirdus kaitsepolitsei andmetel Süüriasse võitlema 2013. aastal, talle järgnesid sinna ka tema naine ja tütar.

Manko kaitsja Olavi-Jüri Luige ja Khalilovi kaitsja Kristi Rande hinnangul toetasid mehed vaid sõbra perekonda ajal, mil isa oli eemal ja pere veel Eestis, mitte terrorismi. Nad selgitasid, et islami kogukonnas on üksteise aitamine kombeks. 

Süüdistuse järgi küsisid mehed alates 2013. aastast korduvalt tuttavatelt Sazanakovile raha, teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks. 2013. aasta oktoobris andis Khalilov Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha. 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile püha sõja toetuseks raha.

Hetkel kuum