Keskpank on ostnud Eesti riigifirmade võlga

Keskpank on ostnud ka Eleringi võlakirju. Fotol Eleringi avariireservelektrijaam Kiisal. Kahe avariireservelektrijaama koguvõimsus on 250 megavatti ehk üle neljandiku aasta keskmisest tarbimisvõimsusest Eestis. Elering investeeris jaamadesse ligikaudu 135 miljonit eurot.  Foto: Andras Kralla

Euroopa Keskpank on enda ettevõtete võlakirjade tugiostuprogrammi raames ostnud ka Eesti riigifirmade võlakirju.

Seni ettevõtete tugiostude programmi asjus kidakeelseks jäänud keskpanga värsked andmed näitavad, et täpsemalt on juuni lõpu seisuga soetatud Eleringi ja Eesti Energia võlakirju. Mõlemad firmad kuuluvad riigile ja Eleringi väärtpabereid sai Eesti Pank omandada ka varasema riigivõlakirjade ostukava raames asendusena, kuna Eesti riigil võlga polnud.

Mullu juunis alanud uus programm on aga suunatud just ettevõtetele, mis ei ole pangad ja mille emafirmad ei ole pangad. Eestist täidavadki programmi üsna karme nõudeid vaid kaks riigifirmat. Väärtpabereid ostab kogu euroala nimel kokku kuus riiklikku liikmespanka, siinsete firmade võlga on ostnud Soome Pank.

Euroopa Keskpank ei avalda, kui suures mahus Eesti ettevõtete võlga kokku on ostetud. Eleringi kohta on teada vaid fakt, et soetatud on võrgufirma 2018. aasta juulis aeguvaid 4,625% kupongimääraga võlakirju. Eesti Energia puhul on ostetud kaht väljalaset – nii 2020. aasta 4,5% kui 2023. aasta 2,384% väärtpabereid.

Tugiostude programmi nõuded on üsna spetsiifilised, näiteks võib keskpank ühe ettevõtte emissioonide mahust ära osta kuni 33%. See tähendab, et Eesti Energia võlakirju saab keskpank enda bilanssi osta kuni umbes 250 miljoni euro eest. Eleringi ostis juba Eesti Pank kokku 61 miljoni euro eest ning seal on ülempiir väga lähedal.

Nimekirjas troonivad hiiud

Programmi tingimused näevad ette, et investeerimisjärgu reitinguga euros väljastatud võlakirju tohib osta nii primaar- kui järelturult ning üldiselt võib keskpank osaleda ka suunatud pakkumistes – välja arvatud juhul, kui väärtpaberid on välja andnud riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvad ettevõtted.

Nimistu koosneb peamiselt ülituntud Euroopa suurettevõtetest. Näiteks on keskpank ostnud koguni 18 erinevat Anheuser-Busch InBevi võlakirjade väljalaset. Uhkelt on esindatud ka nafta-gaasifirmad nagu Shell ja Repsol, tarbekaubahiiud nagu Unilever ja Moet Hennessy Louis Vuitton ning ravimigigant Sanofi.

Ehkki tingimustele vastavalt pole konkreetselt panku ostetud, on toetatud muid osi finantssektorist – näiteks kindlustus- ja varahaldushiidu Allianz, nimistus on ka Deutsche Börse. Väga võimsalt on tuge saanud telekomisektor üle kogu Euroopa ning ka tööstus, eriti tugevalt Saksa autotootjad.

Ostetud varade hulgast leiab ka hulga infrastruktuuriettevõtteid – nende sekka saab lugeda kahtlemata ka Eleringi, mis haldab siinset elektrisüsteemi. Ostetud on aga ka näiteks Brüsseli, Rooma ja Pariisi lennujaamu haldavate firmade võlga. Tuge on saanud ka Airbus ja Ryanair.

Hulgaliselt on ka soetatud selliste firmade võlakirju, millel on Eestis tütarfirmad. Näiteks on nimekirjas Kunda Nordic Tsemendi omanik ehitusmaterjalihiid HeidelbergCement, Elisa – aga mitte Telia ega Tele2 –, Eestis näiteks Kristiine keskust pidav Citycon ja joogivillija Coca-Cola HBC.

Hetkel kuum