"Riik võib peatselt aktsiise alandada"

Õlletehas  Foto: Andras Kralla

Äkilise aktsiisitõusu tulemusena jääb riik ilma 170 miljonist eurost maksutulust, ennustab Saku Õlletehase juht Jaan Härms. „Selline olukord tähendab, et riik võib peatselt vastu võtta otsuse aktsiise alandada,“ leiab ta.

Lätis käivad eestlased kasutavad võimalust osta suurtes kogustes alkoholi madalama hinnaga. Siit tuleb aga vastuolu – õlleaktsiis peaks valitsuse plaani kohaselt alkoholi tarbimist vähendama, kuid mõju on hoopis vastupidine, leiavad õlletootjad. Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms nendib, et juba esimesel poolaastal nähti Lätti suunduva müügi oodatust suuremat kasvu ning teisel poolaastal süveneb piirikaubanduse trend veelgi.

Vabariigi president kuulutas hiljuti välja seaduste ja aktsiiside muudatused, mille hulgas oli ka 70-protsendiline õlleaktsiisi tõus.

Vastu võetud seadus tõstis aktsiisi 8,3 eurolt 15,52 euroni, mis tähendab kauplejatele suuremat kulu ning tõstab õlle keskmist hinda 25 kuni 30 senti.

Alkoholiks loetakse jooki etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud.

Lõunapiiril käivad inimesed ostavad pea veerandi kogu Eestis tarbitud õllest, järgmisel aastal on see osa juba 50 protsenti, prognoosib A. le Coqi juhataja Tarmo Noop.

Lisaks kasvavale piirikaubandusele Lätis vähenevad Eestis ka Soome turistide õlleostud ning aktsiisipoliitikaga suunatakse tarbijat kanget alkoholi ostma, täiendab pruulikoja Tanker tegevdirektor Jaanis Tammela.

Väikeste õlletootjate väike eelis

Vana aktsiisimääraga alkoholi varunud kauplejad müüvad nüüd alkoholi uue hinnaga, mis tekitab võimaluse teenida suurem kasum, kuid ettevõtjate sõnul ei see päris nii ei ole. Aktsiisitõusu eel soetasid müüjad tavapärasest suuremas mahus varusid ning see on tekitanud tootjale kunstlikult suurema mahuga ettemüügi, selgitab Härms. „Rõhutama peab just kunstlikku kasvu, kuna alates juulist on oodata mahtude märkimisväärset kukkumist, sest järsk maksutõus mõjutab kodumaist müüki väga märkimisväärselt,“ rõhutab ta.

Kui suurtootjad prognoosivad õlle müügi langust, siis käsitööõlle müügi kasvu aktsiisitõus pigem toetab, ütleb Tammela ja selgitab, et kuna suurtootjate purgihinnad nihkuvad lähemale käsitööõllede omadele, eelistavad nende kliendid kuuspakile kahte-kolme käsitööõlut ja see saab tema sõnul käsitööõlle turu kasvule ainult kasuks tulla.

Loodavad aktsiisi alanemist

Aktsiisitõus ei mõjuta pelgalt tarbimis- ja ostmisharjumusi, vaid avaldab mõju ka riigi tulule, tuleb Saku Õlletehase juht Härms välja järgmise murega. "Väikekaupmeeste liidu hinnangul on riigil praeguseks aktsiisitõusude ja piirikaubanduse mõjul jäänud saamata ligi 30 miljoni euro eest makse. See on summa, mille eest saaks rajada näiteks kaks Haabersti ristmikku," räägib ta.

Kõige selle tulemusena väheneb ametlik õlleturg ja õlletootjate arvutuste kohaselt jääb riik ilma lisaks aktsiisile ka käibemaksust, kokku 170 miljoni euro ulatuses. „Selline olukord tähendab, et riik võib peatselt vastu võtta otsuse aktsiise alandada,“ avaldab Härms lootust.

Noop lisab, et äkiline aktsiisitõus toob kokkuvõttes lõunapiiril piirikaubanduse hüppelise kasvu, põhjapiiril kaubanduse kadumise, kogu riigis turistide arvu languse ja riigi maksude vähenemise, ning loomulikult survestab kogu joogitööstust.

Härmsi sõnul rakendub praegu toimuval Õllesummeri festivalil müüdavale õllele uus, juulist jõustunud aktsiisimäär. Noop lisab, et festivalil müüakse igal juhul õlut uue hinna järgi. Vastupidist juttu räägib aga Tammela, kellel on Õllesummeril väljas vana aktsiisiga valmis pandud vaadid, ja ka topsi hind on sama mis eelmisel aastal.

Hetkel kuum