• Jaga lugu:

    Brandenburgi lennujaam kui Saksamaa häbiplekk

    Berliini Brandenburgi lennujaam ei taha kuidagi valmis saada,Foto: epa

    Brandenburgi lennujaama lindilõikamist on edasi lükatud neli korda. Esialgne maksumus jäi kahe miljardi euro kanti, täna räägitakse juba kaheksast miljardist. Kõikide numbrite taga podiseb keeruline korruptsiooni ja ebapädeva projektijuhtimise kompott, kirjutab teemaveeb best-marketing.ee.

    Brandenburgi lennujaam (BER) on alles ehitatav rahvusvaheline lennujaam Berliinis, mille avamine (vaatamata korduvale edasilükkamisele) toimub tõenäoliselt 2018. aastal. Uus lennujaam hakkab asendama kolme varem tegutsenud lennujaama: Tegelit, Tempelhofi ja Schönefeldi. Lennujaamal on võimalik teenindada 30–50 miljonit reisijat aastas ning sellest saab liikluskoormuselt kolmas lennujaam Saksamaal ja 13. Euroopas.
    Kui käsitleda Brandenburgi juhtumit projektijuhtimise seisukohast, siis ilmselgelt astuti kolossaalselt ämbrisse veel projekti algfaasis. Esiteks oli asjaga seotud liialt palju osapooli: riiklikud organid, linnapea, lennufirmad, linnaelanikud, ettevõtjad, töötajad, parasjagu opereerivad lennujaamad jpt. Kõik üritasid tekki enda poolele kiskuda. Paralleelselt hakkas lennujaama esialgne projekt muutuma. Ühe suurosaniku palvel lisati lennujaamale kõigepealt kaks tiiba ja seejärel veel terve korrus (suurendamaks kaubandus- ja toitlustuspinda).

    Projektijuhtimise õppetund

    Tule koos Eesti turundajate delegatsiooniga novembris Berliini! 22. novembril toimub seal konverents koos paljude põnevate esinejatega, 23. novembril külastame Saksa ettevõtteid, teise seas Brandenburgi lennujaama. Brandenburgi ekskursiooni viib Eesti keeles läbi Berliinis elav urbanist Regina Viljasaar.

    Kvaliteedi tagab teatavasti pidev kontroll. Paraku selgus vahetult enne 2011. aasta avamist, et lennujaama tuletõrje häiresüsteem ja suitsuandurid on vigased. Deutsche Welle andmetel oli valesti paigaldatud 90 km kaableid, 4000 ust oli valesti nummerdatud, eskalaatorid olid liiga lühikesed – kõikvõimalikke vigu leiti väidetavalt 40 000. Seni on sarnastel põhjustel avamist nihutatud neli korda ja lõppu ei paista tulevat. Kõikide nende numbrite taustal lekkis meediasse info, et nõuetele mittevastava tuletõrjesüsteemi ühel projekteerijal Alfredo di Maurol puudub vajalik inseneriharidus.
    Kui lennujaama saatus on hägune, siis ühes võime ikka kindlad olla: selleks hetkeks, kui Eesti turundajate delegatsioon Berliini jõuab, on Brandenburgi lennujaam järjekordsed 51 miljonit eurot nahka pistnud (kuus läheb BERi ülalpidamisele 17 miljonit eurot).
    Pikemalt loe teemaveebist best-marketing.ee.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Maailma suurima puuviljafirma taastulemine börsile läks lörri
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.